Läinud aasta lõpus tulid Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament välja ettepanekuga kutsuda ellu Euroopa tuleviku konverents ning kesknädalal andsid Euroopa Liidu (EL) riikide saadikud ühenduse juures ka ELi Nõukogu nimel heakskiidu selle korraldamise põhimõtetele. Mis on aga üldse kogu ettevõtmise siht?
Kui konverentsi plaan mullu välja kuulutati, oli selle eesmärgina sõnastatud soov selgitada välja, kuidas peaks ELi poliitika ja institutsioonid edaspidi muutuma.
Kuigi konverentsi algne idee pärineb Prantsusmaa presidendilt Emmanuel Macronil, haaras sellest kinni Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning seadis selle oma ametiaja üheks keskseks teemaks.
«Ma tahan, et kodanikel oleks võimalus oma sõna sekka öelda Euroopa tuleviku konverentsil, mis algab 2020. aastal ja kestab kaks aastat,» lubas mullu hilissügisel toona veel Euroopa Komisjoni presidendi rolli ülevõtmist oodanud von der Leyen oma poliitikadokumendis.
«Konverents peaks tooma võrdsete partneritena kokku kodanikud, andes sealhulgas tähtsa tolli noortele inimestele, kodanikuühiskonna ja Euroopa institutsioonid. Konverents peaks olema hästi ettevalmistatud, selgelt piiritletud ja selgete eesmärkidega, milles on kokku leppinud [Euroopa] Parlament, [Euroopa] Komisjon ja [Euroopa Liidu] Nõukogu. Ma olen valmis järgima seda, milles kokku lepitakse, seadusandlike sammudega, kui see on kohane. Ma olen valmis ka [Euroopa Liidu] lepingi muutmiseks,» jätkas von der Leyen.
Osapooled endiselt eri meelt
Konverents pidi alustama tegevust juba tänavu mais, kuid Covid-19 pandeemia lõi plaanid sassi ja ürituse avalöök lükati edasi. Euroopa Komisjoni asepresident Dubravka Šuica ütles kevadel Financial Timesile, et enne septembrit konverents tööd ei alusta.
Kuid ka pandeemiata olid ELi institutsioonid raskustes konverentsis täpse kava kokku leppimisel.
Parlament tegi ettepaneku luua temaatilised kodanike foorumid ja vähemalt kaks noortefoorumit, mis koosnevad maksimaalselt 200–300 kodanikust.