/nginx/o/2020/06/24/13171861t1hdbb4.jpg)
Haigekassa sõlmis hankelepinguid raviasutustega, millel ei jagunud arste ega sobilikke ruume, samuti võis patsientidele jääda segaseks, millisest asutusest nad vahepeal ravi saavad - osad eelmised lepingud lõppesid varem, kui uued jõustusid. Sellistele järeldustele jõudis riigikontroll oma äsja avaldatud aruandes.
Suurema osa eriarstiabi ja õendusabi teenustest osutavad haiglavõrgu arengukava haiglad, kuid haigekassa tellib täiendavaid teenuseid ka eraraviasutustelt. 2018. aastal korraldas haigekassa selleks esimest korda riigihanked. Kuue hanke tulemusel sõlmiti 102 raviasutusega lepingud, mille eeldatav maksumus on 2018. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta septembrini kokku ligi 215 miljonit eurot.
Kliiniku töö kvaliteedi hindamiseks ja inimesele ohutu arstiabi pakkumiseks on loodud ranged reeglid ja tegevuslubade süsteem. Riigikontrolli audit tuvastas, et hanke võis võita raviasutus, millel puudusid tööks vajalikud ruumid, sisseseade või töötajad. Pakkuja pidi kvaliteedi garantiina esitama küll kehtiva tegevusloa, aga täiendavaid kontrolle, kas asutus ka tegelikult nõuetele vastab, haigekassa ei teinud.
Tegevuslubade järelevalvet viib läbi terviseamet. Auditijuht Mart Vain märkis, et terviseametil puudus ülevaade, millised kehtivate lubade omanikud sel ajal ei tegutsenud. Samuti polnud amet paljusid asutusi koha peal kas pikka aega või mitte kunagi kontrollinud. «Enne 2018. aastat ei teinud terviseamet tegevusluba välja andes alati kohapealset kontrolli, mistõttu puudus kindlus, kas andmed ruumide ja aparatuuri kohta on õiged.»
Tuvastati ka juhtumeid, kus jäi kohati ebaselgeks, milline tegevusluba pidi pakkujal hankes osalemiseks üldse olema või jäid küsimata osad tööks vajalikud load. Näiteks peaks kirurgiaga koos käima narkoosiarsti tegutsemise luba. Ilma viimaseta pole patsiendil kindlust, kas operatsioonil võtab tema valu ära pädev tohter ja kas tööks vajalik sisseseade on kliinikus olemas. Haigekassa tunnistas edukaks kaks asutust, kellel taoline luba puudus.
Haigekassa juht Rain Laane ja terviseameti peadirektor Merike Jürilo nõustusid enamjaolt riigikontrolli soovitustega ning lubasid teha rohkem omavahel koostööd.
Laane jäi seisukohale, et haigekassa kohtles pakkujaid võrdselt ning tõi välja, et raviasutuste varasemate vigade hindamisel ei saa aktsepteerida seisukohta, et pikemalt tegutsenud või suuremad asutused võivad teha rohkem vigu. Edaspidi osaleb hankekomisjonis ka terviseamet, kes aitab hinnata raviasutuste võimekust esitatud pakkumust täita.
Laane lisas, et suurem osa auditis leitud puuduste muudatustest jõuab uude, 2021. aasta sügisel kehtima hakkavasse hankesse. Samuti korraldati 2019. aastal hambaravi ja ortodontia riigihange, kus juba arvestati paljude tänaste soovitustega. Näiteks sai osaleda erialapõhiselt, samuti jäi pakkumiste esitamiseks rohkem aega. «Ka on võimalik head tööd tehes oma lepingu mahtu kasvatada ning meie hinnakirjast allahindluse tegemine ei anna enam nii suurt eelist,“ lausus Laane. Sel korral ei pruugi erakliinikud, kes on varasemalt leppetrahve saanud või Maksu- ja Tolliametile riigimaksud tasumata jätnud, hankel edukad olla.
Terviseamet lubas tõhustada tegevusloa väljastamise kontrolli ja hakata tegevusloaga raviasutusi inspekteerima vähemalt kord nelja aasta jooksul. Merike Jürilo sõnul tuleb osaliselt muuta ka õigusakte. Näiteks puudub ämmaemandatel või õendusabis praegu nõue, et tegevusluba väljastatakse asukohale, mille ruumidel on kasutusluba. Loa nõuded tuleb üle vaadata, et oleks tagatud patsientide ja töötajate ohutus.
«Hindajatelt võis sama arvu punkte saada asutus, mis oli tegutsenud kolm aastat, ja asutus, mis oli teenuseid osutanud vaid paar kuud,» tõi auditijuht Mart Vain näite. Lisapunkte kogusid need, keda eelneval kolmel aastal ei olnud karistatud. Samas ei võtnud haigekassa arvesse, kas tollal üldse tegutseti. Nii said pikka aega patsiente ravinud kliinikute ees eelise uustulnukad, sest neil oli väiksem tõenäosus ettekirjutusi saada. Ka käibelävend 4000 eurot ei taganud, et hankel osalev asutus oleks tegutsenud pikemat aega. Nimelt ei olnud nõue seotud pakutava erialaga, vaid hõlmas asutuse kogukäivet.
Teiseks said ühepalju punkte nii asutus, kes eelneval aastal esitas e-tervise infosüsteemi kõikide patsientide ravilood, kui ka asutus, kes oli neid edastada jõudnud vaid kaks. Järjepidevalt oma kohust täitnud pakkuja pandi samale pulgale kvaliteedi eirajaga, kes võis vahetult enne hanget edastada mõned ravilood ja saada punktiarvestuses sama summa.
Kolmandaks tõi riigikontroll välja, et haigekassa nõustus pakkumustega, kus nappis töötajaid. Näiteks soovisid kaks asutust mõlemad ühe psühhiaatriga ära teha töö, mis vastab 2,5 arsti koormusele. Mõlemad pakkujad tunnistati edukaks - ühega sõlmiti leping mahus, mis vastas 1,5 arsti töökoormusele ning teisega lepiti kokku 2,5 arsti koormuses. Kui tohtreid on puudu, võib ületöötamisel langeda teenuse kvaliteet või pole teada, millise pädevusega spetsialist hiljem juurde palgatakse.
Leidus ka asutusi, mis pärast hanke võitmist muutsid tegevusluba ja hakkasid tegelikult tööle samades ruumides ning osaliselt samade arstidega, kui seda oleks teinud pakkuja, kes lepingu kaotas. Riigikontrollil tekkis kahtlus, kas võitnud asutus oleks hankel pakutud tingimustel olnud üldse võimeline teenust osutama.
Kuigi enamjaolt järgis haigekassa riigihanke läbiviimise korda, leidis audit ka riigihangete seaduse järgimisel puudusi. Näiteks oleks haigekassa võinud mahuka eriarstiabi hanke osadeks jagada. See oleks kindlustanud, et väikese osa üle vaieldes ei oleks ohtu sattunud kogu hange.
Hankele esitatigi mitmeid vaidlustusi, mistõttu venis võitjate edukaks tunnistamine ja uute partneritega lepingute sõlmimine. Seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lepinguid allkirjastada enne vaidlustuste ning nõutud ooteaegade lõppemist. Haigekassa sõlmis osa uutest lepingutest enne nimetatud tähtaega, kuna vanad lepingud olid lõppenud. Tekkis risk, et uued oleks võidud tunnistada tühiseks ja patsiendid jäänud vajaliku ravita.
Riigikontroll hindas auditi käigus,
■ kas 2018. aastal haigekassa korraldatud tervishoiuteenuste riigihanked on korraldatud kooskõlas riigihangete seadusega;
■ kas haigekassa on seejuures taganud, et hanke tulemusel sõlmitakse lepingud asutustega, kes suudavad nõuetekohaselt teenust osutada;
■ kas terviseameti järelevalve tagab, et tervishoiuteenuse osutaja tegevus vastab nõuetele, mis on olnud tegevusloa andmise aluseks.
:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)