Reformierakonna populaarsus püsib üle 30 protsendi

Reformierakonna juht Kaja Kallas. Foto: Margus Ansu

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i viimatise küsitluse järgi toetab Reformierakonda 31 protsenti, Keskerakonda 24,8 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,5 protsendiga, Eesti 200 7,9 protsendiga ning Isamaa 5,3 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,5 ja opositsioonierakondi 39,5 protsenti vastajatest.

Teadur Martin Mölder tõdeb juba mitmendat nädalat järjest, et erakondade toetuses pole viimase nädalaga mitte midagi märkimisväärset muutunud ning silmapaistvaid trende viimase kuu aja jooksul pole näha. Viimati oli olukord niivõrd stabiilne eelmise aasta sügisel. 

«Üleüldine stabiilsus ei tähenda aga seda, et konkreetsemates valijagruppides ei toimuks erakondade vahel tihedat konkurentsi ja märkmisväärseid muutusi nende toetuses. On olemas teatud kiht valijaskonnast - alla 50-aastased, kõrge sissetulekuga ja kõrgharidusega valijad -, kus Reformierakonnal on mäekõrgune ülekaal. Nende esikohta sotsiaalse eliidi seas ei ohusta praegu keegi ning ainus teine eliidipartei, kes sellise valija hääli on kasvavas tempos püüdnud, on Eesti 200,» märkis Mölder. 

Teistes valijagruppides, keda on absoluutarvudes palju enam, toimub Mölderi sõnul tihedam konkurents, milles Reformierakond on viimastel kuudel oma kandepinda kaotanud. 

Nihked on toimunud vahepealsetes vanuse- ja sissetulekugruppides. Valijad vanuses 50-64 olid alates valimistest kuni selle aasta kevadeni selgelt Reformierakonna rüpes, kuid praeguseks on nende hulgas Keskerakond järgi võtnud. Samuti on 500-1000 eurose sissetulekuga inimeste hulgas Keskerakond viimastel kuudel selgelt eest ära läinud ning oma liidripositsiooni kindlustanud. Ka keskharidusega inimeste hulgas on Keskerakond selgelt Reformierakonnale kannule jõudnud. 

«Näilise stabiilsuse taga toimub tihe valijaskonna ümberjagamine kahe suure erakonna vahel. Kui Reformierakond on eliidipartei, siis Keskerakond on ennekõike ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevate valijate erakond. Ning mitmed valijagrupid, kes jäävad nende kahe kategooria vahele, on viimasel ajal liikunud pigem Keskerakonna poolele,» lisas Mölder. 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.