Praegu maailmas kujunenud ja Moskvale näiliselt soodne olukord on tõukamas Putinit ohtliku avantüüri poole. Mis on nüüd varasemaga võrreldes nii erinev, et me peaksime olema tavapärasemast ettevaatlikumad, kirjutab riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson (Reformierakond).
Marko Mihkelson: Putini plaan kujutab Balti riikidele ohtu (53)
Venemaa president Vladimir Putin on rebinud viimasedki saladuskatted oma ammuselt plaanilt saavutada maailma jõujoonte ümberjagamine viisil, mis võimaldaks tal Vene keisri Peeter I (kelle portree on Putini töökabinetis aukohal) järglasena taastada Vene impeerium ja kasvatada ühes sellega riigi globaalset mõju. Selle eesmärgi nimel on Kremlis tegutsetud sisuliselt Nõukogude Liidu lagunemisest saati, kuid just praegu maailmas kujunenud ja Moskvale näiliselt soodne olukord on tõukamas Putinit väga ohtliku avantüüri poole. Balti riigid koos liitlastega peaksid lähematel kuudel suhetes Venemaaga arvestama võimaliku ohtliku turbulentsiga.
Esmapilgul võib see tunduda asjatu ärevuse tekitamisena, sest Putin on varemgi lääne vastu kanget sõnavara kasutanud, Nõukogude Liidu lagunemist 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks nimetanud ning Venemaa naabreid alavääristanud. Pealegi on Vene-Ukraina suhted juba kuuendat aastat enam kui turbulentsed ning ka Balti riikide okupeerimist ei ole ei Putin ega tema eelkäijad kunagi tunnistanud. Mis on siis nüüd kõige varasemaga võrreldes nii erinev, et me peaksime olema tavapärasemast ettevaatlikumad?