Enn Eesmaa: presidendil on õigus teha oma järeldusi

Enn Eesmaa. Foto: Sander Ilvest

Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa (Keskerakond) ütles kommentaariks president Kersti Kaljulaidi otsusele jätta välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata, et komisjon võib eelnõud uuesti menetleda oma järgmisel istungil 2. juulil. Eesmaa lisas, et presidendi etteheited pole ainsateks küsimärkideks, mis seda seadust ümbritsevad.

Kaljulaidi põhjenduse järgi on põhiseadusega vastuolus seaduseelnõu see osa, mis reguleerib välisteenistuses oleva ametniku abikaasale ette nähtud sotsiaalseid tagatisi. Need sätted reguleerivad riigikogus vastu võetud seaduse järgi üksnes abikaasale ettenähtud tagatisi, kuid ei laiene kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele.

Postimehe küsimustele vastas riigikogu väliskomisjoni juht Enn Eesmaa.

Kuidas te presidendi põhjendustega nõustute?

Presidendil on õigus teha neid järeldusi, mida ta teeb. Mina olen Lennart Meri ajal presidendi meeskonnas töötanud ja see kõik on mulle üsna tuttav. Pealegi seaduseelnõude riigikokku tagasisaatmist on alates Lennart Merist alati tehtud. Ka praegune riigipea on seda teinud korduvalt. Nii et loomulikult on tal see õigus. Ta kasutas õigust oma lähtekohast seda uuesti vaagida.

See ei tähenda automaatselt seda, et me asume seda kindlasti ümber tegema. On ka teoreetiline võimalus, et teeme otsuse, et see läheb muutmata kujul uuesti riigikogu suurde saali. Kuid arvestades, et riigikogus ei ole ainult koalitsioonierakonnad, vaid ka opositsioonierakonnad, siis see on suhteliselt vähetõenäoline. Küllap menetleme ja siis jõuame otsusele, kas oleme nõus neid muudatusi uuesti üle vaatama ja siis võib-olla ka midagi muutma. 

Väga suur ning oluline sõna on siin öelda välisminister Urmas Reinsalul (Isamaa), kes on küll väga selgelt oma vastuseisu presidendi otsusele juba avaldanud, põhjendades seda talle omase põhjalikkusega.

Kas Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi ja Reinsalu argumendid, millega seoti presidendi otsus kooseluseaduse rakendamise ning abielu institutsiooniga, on teie hinnangul õigustatud?

Selline nägemus võib tekkida. Sest et kooseluseaduse rakendusaktid ei ole ju vastu võetud. Isamaa arvates on tehtud uus katse need muudatused sisse viia teist laadi seaduseelnõuga ja seaduse mitte välja kuulutamisega. Nende arvates need kaks asja ei käi kokku ja nende arvates on küsimus rohkem poliitiline.

Ma ütlen täpselt samuti, nagu ütlesin ka presidendi otsuse peale, et neil on õigus niimoodi arvata. Mina esindan väliskomisjoni, olen väliskomisjoni esimees ja pean läbi rääkima kõigi fraktsioonide esindajatega ning siis teeme juba oma otsuse.

Kas on võimalik juba ka Keskerakonna seisukohta selles küsimuses sõnastada?

Küllap me Keskerakonnas seda arutame. See kõik on ju tänane teema. On natuke palju eeldada, et oleme sel teemal juba rääkinud. Kuna tegu on ka koalitsiooniotsusega, siis ma olen kindel, et ka koalitsiooninõukogu peab seda uuesti vaatama. Siis annavad ka nemad sellele oma arvamuse. 

Mis puudutab eraldi poliitikuid ja fraktsioone, siis nagu tavaliselt, on kõigil võimalik hääletada oma südametunnistuse kohaselt. Mina hääletasin mõlemal puhul - väliskomisjonis ja suures saalis - nii, et jätsin hääletamata. Ma ei toetanud seda ega olnud selle vastu. Nägin, et seal oli küllaldane ülekaal ja koalitsiooni tahe läks läbi. Minul on võib-olla veidi liberaalsem vaade nendele asjadele. 

Kuidas meedias kajastust leidnud diplomaatide pahameel välisteenistuse seaduse muutmise pärast võiks edasist protsessi mõjutada?

See on võimalik, et võtame seaduse üsna algusest peale menetleda. Kuigi jah, need välisdiplomaadid, kelle vastuseisust on ka mul täiesti selge pilt, ei rääkinud ega kritiseerinud seda, mis puudutab partnerite saatust, millele vihjas president. Aga seal on palju muudki. Seal on koolihariduse tasustamine, rahasummad, mida saab või ei saa kasutada kolimise puhul, uute eluruumide vaatamine jne.

Siin on väga palju aspekte. Näiteks hiljuti oli nii, et diplomaadid, keda olid saatnud teised ministeeriumid Eesti saatkondadesse, pidid iseseisvalt otsima võõras kohas ja võõras linnas eluaseme. Keegi ei aidanud. Seega siin on probleeme küll ja veel. Minu isiklik arvamus on, et kui on Eesti saatkond - näiteks Moskvas või Pariisis -, siis see on üks meeskond. Kuigi üks inimene võib olla näiteks kultuuriministeeriumi poolt saadetud, teine haridusministeeriumist - noh, haridustegelasi tavaliselt ei ole -, siis ka sõjaväest ja samuti on militaaratašee. Nende olukord natuke paraneb, aga praegu on nii, et kogu seadus jääb stoppama.