/nginx/o/2020/03/12/13003679t1hbad8.jpg)
/nginx/o/2020/06/22/13169318t1h353e.jpg)
Rolls-Royce’i hobiautona pidajad teavad, et selle konservatiivse loomuga Inglise sõidukiga läbitav teekond on pikk, eriline ja kulukas. Kui näed Briti auto all õlilaiku, siis tead, et auto on elus.
Tellijale
Rolls-Royce‘i omamine on eriline teekond
Seda lugu tuleks rääkida alles kolme aasta pärast, kui meie Rolls-Royce naaseb keretööde kadalipust ja toretseb värskelt värvituna-pestuna fotosessiooniks näiteks Noblessneri kail. Aga siin ta on, teekonna alguses kohe-kohe projektiautoks kuulutatav Silver Spirit, mida Eesti registris on kolm tükki. Peagi lisandub neljas. Pikema teljevahega Silver Spur’e on paar tükki koguni müügis hinnaga alates 12 000 eurost. Ja üldse on eri aegadest pärit Rolls-Royce’isid registris kokku 33 autot.
Sõiduki vastne omanik Alfred Hallika meenutab, et Rollsi igatsus tekkis, kui kuulikindla inglasega tehti Tallinna autoturu juures koos sõber Markoga proovisõitu. Aeg kulus, mälestus jäi ja paarkümmend aastat hiljem tuli Silver Spiriti eest välja käia 5000 eurot. «Rollsiga sõites on selline fluidum, et sul pole enam kuskile kiiret ja isegi minusugusele raske jalaga juhile on temaga kulgeda puhas nauding,» põhjendab ta ebaharilikku ostu. «Rolls on nagu nõukogude auto, hullusti üle dimensioneeritud, tal on veoauto käigukast ja üleüldse on see nelja inimese vedamise veoauto.»
Kokku tehti ligi 10 000 «hõbevaimu»