Selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi auhinnasaajad

President Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi žürii tunnistas auhinna vääriliseks kuus võistlustööd, onkursi võitja selgub 29. juunil.

Auhinna väärilisteks tunnistati võistlustööd märgusõnadega «Esimese Wabariigi Nägu», «Nurgakivi», «Piir», «Puhkav president», «Pätsi Plats» ja «Riigipea», teatas linnavalitsuse kommunikatsiooniosakond.

Žürii esimehe, Tallinna Ülikooli emeriitprofessori Rein Veidemanni sõnul jõuti otsuseni põhjalike arutelude tulemusena. „«Žüriis jagus vaidlemist selle üle, milline teos Pätsi rolli ja tähendust Eesti ühiskonna jaoks kõige paremini edasi annab. Päris üksmeelele ei jõutudki. Otsustavaks kaalukeeleks osutusid teose kunstiline väärtus ning mõjusus linnaruumis,» selgitas Veidemann.

«Konstantin Pätsi üle on palju vaieldud, ent üks on selge – ta on oluline. Ilma temata on Eesti riiklust raske ette kujutada. Seni puudub meie pealinna avalikus ruumis mälestusmärk Konstantin Pätsile. Kahju, et mitmed mälestusmärgi mõtte algatajad, kel nooruses oli Pätsiga kokkupuuteid, ei jõudnud monumendi pühitsemist ära oodata. Loodan, et eestlaste uus põlvkond võtab mälestusmärgi Tallinna südames omaks,» lausus MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esimees Trivimi Velliste.

Konkursi võitja selgub 29. juunil kell 16 Tammsaare pargis Uuel Turul – asukohas, kuhu mälestusmärk püstitatakse. Auhinnatseremoonial kuulutatakse välja nii I, II, ja III koha preemia kui ka kolm ostupreemia vääriliseks tunnistatud tööd ning avatakse auhinnasaajate nimekaardid.

Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkurss toimus 13.12.2019-13.04.2020. Ideekonkursi korraldasid Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet, linnaplaneerimise amet ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. Ideekonkursi lähteülesande koostas Eesti Arhitektide Liit. Võistlusele esitati 24 ideekavandit, millest žürii hindamisele kvalifitseerus 23.

Ideekonkursi žüriisse kuulusid Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, arhitektid Ott Kadarik ja Peeter Pere, skulptor Elo Liiv, kirjanik Jaak Jõerüüt, kunstiteadlane Krista Kodres, linnaplaneerimise ameti juht Ignar Fjuk, keskkonna- ja kommunaalameti juht Ain Valdmann ja kirjandusteadlane Maarja Vaino.