Euroopa dilemma: kas miljonid töötud või inimesed zombitöökohtadel?

Töötukassa kontor Saksamaal Duisburgis. Foto: Revierfoto / imago images / Scanpix

Paljud Euroopa valitsused on praegu silmitsi sama dilemmaga: koroonaviiruse piirangute ajaks kehtestatud palgatoetused on andnud juba mitme kuu kestel sissetuleku miljonitele inimestel, kuid nende lõppemine võib jätta need samad inimesed tööta ning sunnib seetõttu võime valima, kas jätkata palgatoetuse maksmist või ergutada tööhõivet muul viisil.

Palgatoetuste programmidest on saanud Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Itaalias ja Hispaanias abi 45 miljonit inimest ehk kolmandik tööjõust, kirjutas Financial Times.

Tänu sellele pole Euroopat koroonaviiruse pandeemia ajal tabanud Ameerika Ühendriikidele sarnane järsk töötuse kasv.

Suur osa valitsustest on toetusprogramme juba pikendanud sügiseni, et ennetada suurkoondamisi, kuid tulevik valmistab nii poliitikutele kui ka analüütikutele üha enam muret, sest toetused tähendavad riikide eelarvele suurt koormat aga sedagi, et paljud inimesed jäävad lõksu nn zombitöökohatdele ega liigu valdkondadesse, kus neil tulevikus oleks paremad karjäärivõimalused.

Allianzi värske uuringu kohal on ohustatud toetusprogrammi kaasatud töökohtadest viiendik ehk kokku üheksa miljonit töökohta.

«Töötuskaitse pikendamine lükkab vaid probleemi edasi,» ütles Financial Timesile finantsteenuste ettevõtte Allianz vanemökonomist Katharina Utermöhl.

Allianzi värske uuringu kohal on ohustatud toetusprogrammi kaasatud töökohtadest viiendik ehk kokku üheksa miljonit töökohta, sest need on valdkondades, mis on viirusest põhjustatud kriisi tõttu suurtes raskustes, näiteks turismis, hotellinduses, jaekaubanduses ja meelelahutuses.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul kasvab eurotsooni töötus juuni lõpuks kümnele protsendile.

Utermöhli sõnul on seetõttu vaja palgatoetuste kõrval ka aktiivset tööturupoliitikat.

Euroopa ametiühingud ja tööandjad on üldiselt siiski seda meelt, et valitsused peavad pikendama palgatoetuse maksmise perioodi ning paljud riigid on seda ka juba teinud.

Ükski suur Euroopa majandus pole aga seni avalikustanud, kuidas kavatsetakse väljuda palgatoetuse maksmise programmidest valdkondades, mis ei taastu kriisist niipea. Majandusteadlaste sõnul on hädavajalik leida moodus suunata inimesi olemasolevatelt, kuid mitte tegevust pakkuvatelt nn zombitöökohtadelt, uutesse ametitesse.

Eriti suureks on kasvanud surve Hispaanias, kus praegune palgatoetuse programm lõppeb juuniga ning parasjagu käivad kõnelused selle pikendamiseks kolme kuu võrra. OECD ennustab, et Euroopa suurriikidest kasvab Hispaanias töötus kõige enam, küündides septembri lõpuks 22 protsendini.

Madridi mõttekoja Esade EcPol direktori Toni Roldáni sõnul on väga keeruline otsustada, millal palgatoetuse maksmine peatada. «Ilmselt tuleks seda teha sektor haaval. Kõige olulisem on paindlikkus, sest ettevõtted tunnevad kõige paremini olukorda, milles nad on,» selgitas ta Financial Timesile.

Ühendkuningriik on juba otsustanud, et maksab palgatoetust kuni oktoobrini, kuigi tööandjate õlule langeb iga kuuga suurem koorem. Kõiki tegevusvaldkondi koheldakse programmis võrdselt.

Allianzi hinnangul on Ühendkuningriigis kõige suurem nn zombitöökohtade osakaal ning halvimal juhul jääb toetuste kadudes tööta 2,5 miljonit inimest.

Prantsusmaa palgatoetuste programm on üks külluslikumaid ja ulatuslikumaid – see on jõus kuni septembrini ning kuueks kuuks on valitsus eraldanud üle 31 miljardi euro.

Saksamaa pakub kriis tõttu kannatavatele töötajatele abi aasta lõpuni ning vajadusel isegi kuni 24 kuud.

On ka neid, kes leiavad, et Saksamaa isegi abistab ettevõtteid liiga palju.

«Nüüd, kui oleme olukorras, kus suurem osa tegevust saab taastuda, ei peaks maksma inimestele mitte töötamise eest,» ütles Financial Timesile Bonni ülikooli majandusprofessor Moritz Kuhn.