Euroopa ehitab viiruse teiseks laineks «meedikute armeed»

Meditsiinitöötajad hoolitsevad Covid-19 patsiendi eest Milanos San Raffaele haigla intensiivraviosakonns. Foto: Flavio Lo Scalzo / REUTERS / Scanpix

Kui suurem osa eurooplasi naudib praegu viirusepiirangute järk-järgult leevendamist ja kaotamist, siis haiglates käib juba valmistumine võimalikuks Covid-19 teiseks laineks.

Osa intensiivraviosakondi püüab võimalikuks uueks haiguspuhanguks valmistuda täiendavalt töötajaid palgates, mõnel pool püütakse luua meditsiinitöötajatest omamoodi reservarmeed, mida saaks vastavalt vajadusel tuua osakondadesse hoolitsema raskes seisundis patsientide eest.

«Me vajame tervishoiuarmeed,» lausus Reutersile Maurizio Cecconi, kellest saab kohe Euroopa Intensiivravi Ühingu (ESICM) president.

Milano Humanitase haigla intensiivravi osakonna juhi Cecconi sõnul peavad meditsiinitöötajad olema oma töös paindlikumad ja valmis liikuvamaks elustiiliks.

Kogu Euroopas on kiiresti väljaõppe saanud kirurge, kardiolooge, sisearste ning teiste osakondade õdesid suunatud vajadusel tööle intensiivraviosakondadesse.

«Kui on järgmine suur laine, peaksime olema valmis rakendama arste ja õdesid teistest lähiregioonidest Itaalias. Seda ei juhtunud esimese laine ajal kuigi palju,» selgitas arst.

Paljud Euroopa Liidu riigid astusid Covid-10 pandeemiale märtsis ja aprillis vastu korraliku ettevalmistuseta ning treenisid meditsiinitöötjaid kiiruga ümber tegelema koroonaviiruse tõttu rängalt haigestunud patisentidega, püüdes sedasi korvata ka nakatunuid ravides ise haigestunud arstide ja õdede tööpanust.

Osa riike saatis intensiivraviosakondadesse appi meditsiinitudengeid või juba pensionile läinud arste. Pandeemiast enim räsitud riigid ja piirkonnad püüdsid rutakalt suurendada haiglates voodikohtade arvu, hankida hädavajalikku meditsiinitehnikat ning kohati ehitati isegi uusi haiglaid.

Rutakad lahendused muresid ei kõrvaldanud

Ilmsiks tulnud probleemid aga püsivad jätkuvalt ning puudus on ka meditsiinitarvikutest. Näiteks Itaalia intensiivraviosakondades võib riigi intensiivraviühenduse SIAARTI hinnangul olla uue haiguspuhangu korral tarvis 50 protsendi võrra rohkem anestesiolooge, elustamiseksperte ning teisi meditsiinitöötajaid.

Kogu Euroopas on kiiresti väljaõppe saanud kirurge, kardiolooge, sisearste ning teiste osakondade õdesid suunatud vajadusel tööle intensiivraviosakondadesse.

ESICMi ametist lahkuva presidendi ja Utrechti ülikooli meditsiinikeskuse intensiivravi osakonna juhi Jozef Kesecioglu sõnul on paljud arstid läbinud Covid-19 patsientide ravimiseks kiirkursuse.

«Me andsime neile vähem vastutusrikkaid ülesandeid, näiteks patsientide pesemine, nende pööramine, kopsude kontrollimine ja uuringute läbi vaatamine,» rääkis ta Reutersile.

Intensiivraviarstide ülesandeks jäid keerulisemad tööd nagu patsientide kurku torude paigaldamine või hingamisaparaatide kohendamine, lisas Kesecioglu.

Tema kavatseb võimaliku uue viiruse laine eel pakkuda juba abiks olnud meditsiinitöötajatele täiendavat väljaõpet, sest tavaoludes vajab intensiivravis töötamine mitut aastat koolitust. «Me ei peaks ootama, kuni uus laine tuleb, me peaks andma neile pidevalt väljaõpet,» sõnas Kesecioglu.

Rotterdami Erasmuse meditsiinikeskuse kinnitusel püütakse Hollandis juba praegu värvata rohkem kogenud töötajaid, et lappida struktuurseid auke intensiivravi mehitatuses.

SIAARTI leiab, et intensiivravile spetsialiseerunud tudengid peaks oma viieaastase väljaõppe kaks viimast aastat oleme täielikult kaasatud Itaalia haiglate intensiivravi osakondade töösse ning ühendus on soovitanud meelitada noori arste rahaliselt paremate tingimuste loomisega.

Piiriülene abi pole esimene valik

Koroonaviiruse kriisi tipphetkel rahastas Euroopa Komisjon arstide liikumist piiriüleselt haigusest enim räsida saanud riikidesse. Nii saadeti aprillis nn lendavate arstide meeskonnad Norrast ja Rumeeniast appi Itaaliasse.

Eksperiment ei osutunud siiski kuigi menukaks ning Cecconi hinnangul on arstide ühest riigist teise liigutamine küll vajalik võimalus, kuid ei tohiks olla esimene valik, sest keelebarjäärid kahandavad selle lahenduse mõjukust.

Pandeemia kõrgpunktis toimetati ka patsiente Euroopa Liidu sees ühest riigist teise – näiteks raviti Saksamaal nii Prantsusmaa kui ka Itaalia Covid-19sse haigestunuid.

Cecconi sõnul kaasnevad patsientide transportimisega aga omad riskid ning logistilised probleemid. «Sageli on meie patsiendid väga haiged,» rääkis ta Reutersile. «Ma eelistaks, et oskuslikud töötajad, kes tunnevad oma tööd, tegutseks minu keskkonnas.»