Riigijuhtide elu ja tegevuse uurimise stipendiumi saab Olev Liivik

Olev Liivik Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Ajaloodoktor Olev Liivik saab riigikantseleilt 25 000 euro suuruse stipendiumi Jüri Jaaksoni akadeemilise biograafia koostamiseks.

«Oma uurimuses kavatsen Jüri Jaaksonit mõtestada eelkõige riigimehena, aga avastada enda ja teiste jaoks kindlasti ka inimesena,» ütles Olev Liivik. «Ta oli hinnatud nii poliitiku kui riigiametnikuna, tegutsedes ligi 14 aastat Eesti Panga presidendina – kauem kui ükski teine sellel ametikohal. Ent ta jõudis Eesti jaoks hämmastavalt palju ära teha ka seltsitegelasena.»

«Põnev on ka tema perekonna taust. Ta oli abielus sakslasega, mis oleks tal võimaldanud 1941. aasta alguses Saksamaale ümber asuda, et nõukogude repressioonidest pääseda. Millegipärast ta seda võimalust kasutada ei saanud või ei tahtnud,» rääkis Liivik.

Stipendiumi «Eesti riigijuhid 1918–1940/1944» asutas riigikantselei 2007. aastal. Koostöös Rahvusarhiiviga kuulutati seekordne stipendiumikonkurss välja 21. veebruaril ning konkursile laekus kaks taotlust. Stipendiumitaotluste läbivaatamiseks ja stipendiumisaaja valimiseks moodustas riigiarhivaar teadusekspertidest koosneva komisjoni, kuhu kuulusid ajaloodoktorid Tõnu Tannberg, Enn Tarvel ja Ago Pajur.

2008. aastal anti stipendium professor Jüri Antile August Rei tegevuse uurimiseks, kelle kohta valminud monograafiat «August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat» esitleti 2012. aastal ning see oli riigimeeste elulugude sarja esimene raamat.

2012. aastal pälvis stipendiumi Indrek Paavle Otto Tiefi akadeemilise biograafia koostamiseks. Raamat «Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief (1889–1976)» avaldati 2014. aasta sügisel, kui möödus 70 aastat Tiefi valitsuse moodustamisest.

2013. aastal anti välja kaks stipendiumi: Toomas Karjahärmi ja Ago Pajuri kirjutatud kaheköitelist raamatut «Konstantin Päts. Poliitiline biograafia.» esitleti Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul 2018. aasta veebruaris, Krista Aru koostatud raamatut «Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem» esitleti möödunud aasta novembris kui möödus 100 aastat Tõnissoni esimese valitsuse ametisse asumisest.

2014. aastal sai stipendiumi Ivo Juurvee Kaarel Eenpalu, 2015. aastal Priit Rohtmets Friedrich Akeli, 2016. aastal Hent Kalmo Ants Piibu, 2017. aastal Mari-Leen Tammela Jaan Teemanti, 2018. aastal Küllo Arjakas Juhan Kuke ja 2019. aastal Kalev Kukk Otto Strandmani akadeemilise biograafia koostamiseks.

Stipendiumikomisjoni heakskiidu saanud käsikirjad avaldatakse Eesti riigimeeste elulugude sarjas, mille on asutanud Rahvusarhiiv.