VÄITLUS ⟩ Kas Eesti haridus on maailma parimate seas?

Mailis Reps ja Indrek Lillemägi Foto: Konstantin Sednev / Postimees / Helen Hunt

Eesti üldharidus on saavutanud PISA testides suurepäraseid tulemusi. Ometi väljendavad paljud hariduseksperdid järjepidevalt rahulolematust. Kas skepsis hariduse suhtes on Eestile iseloomuliku pessimismi väljendus või on selle taga tugev tõestusmaterjal? Väitlevad haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond) ja Emili kooli juht Indrek Lillemägi.

MAILIS REPS: Võib uhkusega öelda, et haridus on kindlasti üks Eesti edulugusid. Me oleme maailma absoluutses tipus PISA tulemustes ja paljudes teistes uuringutes. Tase väljendub kutsehariduses, meie õpetajate võimes ennast pidevalt täiendada ja paljus muuski. Kui vaatame hariduspõldu kriisiajal, siis panustasid kõik kogukonnad: lapsevanemad, õpilased, koolid, ja vabatahtlikud – et haridus säilitaks kvaliteedi ja sisu. Gümnaasiumiastmes näeme õpilaste soovi ennast ise rohkem juhtida ja iseseisvalt otsustada. Õpetajad on endasse rohkem uskuma hakanud. TALISe uuringud, mis hindavad õpetajate töörahulolu, näitasid, et kui tavaliselt oli õpetajate enesehinnang 60–70 protsendi juures, oli see viimati juba 94 protsenti.

INDREK LILLEMÄGI: Eesti hariduses on palju tugevusi, ometi ei saa öelda, et Eesti haridussüsteem on maailma parimate seas. Tõepoolest on OECD eestveetava PISA testi tulemused meil maailma tipus, aga PISA tegeleb siiski väga kitsa osaga haridusest. See ütleb väga vähe näiteks väärtuskasvatuse või sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste ning tulevikuoskuste ja kohanemisvõime kohta.

Samuti peab küsima, mis hinnaga me neid PISA tulemusi saavutame. Viimase PISA uuringu järgi puutuvad Eesti õpilased kiusamisega rohkem kokku kui õpilased OECD riikides keskmiselt. Lisaks selgub tulemustest, et Eesti õpilased väärtustavad koostööd vähem ja tunnetavad vähem õpetajate tuge kui nende eakaaslased teistes riikides. Teiseks, ei tohiks anda haridussüsteemile hinnangut ainult oleviku põhjal, sest tugev haridussüsteem on ka jätkusuutlik. Eestis on endiselt väga suur probleem õpetajate järelkasvuga. Lisaks sellele, et EHISe andmetel on meil õpetaja keskmine vanus üks OECD riikide kõrgemaid, katkestab iga neljas alustav õpetaja töö enne teist õppeaastat. Viiendat õppeaastat alustab ainult 50 protsenti uutest tulijatest.