Heli Susi: peame hoiduma kultuuri ja vaimu lammutavate vihasõnade eest

Heli Susi sõnavõtt 2006. aastal Tallinnas üritusel «Avalik ajalootund kodanikule». Foto: Peeter Langovits

Oma viimases intervjuus Postimehele rõhutas sõnajulge õpetaja ja tõlkija Heli Susi veebruaris, et rahvas saab kokku hoida oma ühise (aja)loo säilitamise, selgitamise ja jutustamise kaudu.

Meie hulgast 8. juunil 91-aastasena lahkunud Eesti grand old lady Heli Susi jõudis veel veebruarikuus anda Postimehele intervjuu, mis toob tema julge hääle ja maailmapildi veel kord lugeja ette.

Viimasel ajal oli Susi enda sõnul jälle Eest vabaduse pärast mures. Ta püüdis mitte poliitikaga tegelda ega sellele mõelda, kuid imestas, et Eestis ei tegeleta korralikult info- ja rahva psühholoogilise kaitsega. «Kusagil 1990. aastate lõpus hakati muutma sõjaeelse Eesti riigi narratiive ja seati küsimärgi alla vaba Eesti juhid ja riigimehed. See algas president Pätsi stalinistlikus stiilis laimamisega, tema süüdistamisega Gustav Naani 1950. aastatel loodud stalinistlikus ajaloo narratiivis,» arutles Susi.

Ta tõi võrdluseks, et kui ta Siberist 1957. aastal tagasi tuli, siis ta jahmus. «Olin kaheksa aastat ära olnud. Läksin ära riigist, kus kogu rahva teadis, et meid okupeeriti, et oleme vägivalla võimu all, kus koolilapsi pandi kinni, sest nad demonstreerisid ega kartnud midagi. Kui ma tagasi tulin, siis nägin, mis oli selle ajaga muutunud.» Susi tähendas, et järelikult tehti 1953–1957 koolides ära meeletu ajupesu. «Eestiaegsed õpetajad saadeti laiali, tulid uued, Venemaa eestlased – kes oli eesti rahva jaoks võõrad, kes olid Venemaal kasvatuse ja ajupesu saanud.» Susi rääkis sellest ka mõrunaljaka loo «8. keskkooli direktor tuli ju ka sealt. Ta pani õpetajate toa ukse peale sildi «Sünnitajate vastuvõtt teisipäev ja neljapäev kella viiest seitsmeni». Ta teadis venekeelset sõna roditeli! Muidugi ei läinud keegi talle sõnade tähendust selgitama, vaid lihtsalt irvitati! Vastaline vaim oli õpilastel tugev, aga see oli ka õpetajate seas. Seda ei saanud murda, tervet põlvkonda ei saa murda!»