Henry Lääne kolum. Seepi sulle keelele, jalgpallur!

Henry Lääne. Foto: Mihkel Maripuu

Lubage mul vesta üks lugu. Olin viie- või kuueaastane, kui jäin emale ropendamisega vahele. Ega ma siis halva pärast, võtsin lihtsalt naabripoistelt snitti.

Ma ei mäleta, et oleksin lapsena kunagi asjadesse suhtunud sõna otseses mõttes. Õppisin varakult, et tõlgendamisruumi on peaaegu alati, aga kui pärast ropendamist käskis ema vannituppa minna ja keel seebiga puhtaks pesta, lõin kannad kokku, andsin saluuti ja tatsasin norguspäi trepist üles.