:format(webp)/nginx/o/2020/06/19/13162118t1h8180.jpg)
Püüdes mõtestada, mis on viimase kümne või natuke enama aasta jooksul globaalsel areenil toimunud, võiks alustada kahest määratlusest. Esiteks on esile kerkinud uued võtmetegijad. Vana võimujaotus ragiseb. Mõni ütleb, et käivad lausa tektoonilised nihked. Teiseks, paarkümmend aastat tagasi oli moodne käsitleda kõike ümbritsevat turgudekeskse ja piirideta maailmana, riikides kui sellistes nähti iganenud lavalt lahkujaid. Põhitegijad olid rahvusvahelised suurfirmad, pangad ning toimuvat ei määranud mitte mingid riiklikud struktuurid, vaid Thomas Friedmani väljendit kasutades elektroonilised hordid.