Kommentaar ⟩ Uute maksude eos välistamine ei ole ratsionaalne

Andrus Ansip. Foto: GEORGES GOBET / AFP / Scanpix

Tänane eurosaadik ning endine pikaaegne Eesti peaminister ja eelmise Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip soovitab oma kommentaaris ELi eelarvekõnelustel Eesti huvide eest visalt seista ja mitte tõmmata ette punaseid jooni.

Sellel ülemkogul ELi järgmises mitmeaastases eelarves ja majanduse taaskäivitamise kavas kokkuleppeni jõudmise ootused on ebarealistlikud. Oleks hea, kui selle ülemkogu käigus liikmesriikide seisukohad üksteisele läheneksid ning kokkuleppele jõutaks enne sügist.

Ameerika Ühendriikides ja Hiinas on otsustatud majanduse elavdamisse ja uute tehnoloogiate väljatöötamisse investeerida mitmeid triljoneid. Jaapanis investeeritakse summa, mis on võrdne 40 protsendiga nende sisemajanduse kogutoodangust.

Kui EL ei taha oma positsioone maailmaturul kaotada, peab ta võtma seda võidujooksu väga tõsiselt, sest muidu kaotame oma turuosades nii Euroopas kui väljaspool Euroopat. Võidab see, kes esimesena kriisist välja saab.

Riikides, kus kriis jääb vinduma, võidakse huvipakkuvad ettevõtted kiiremini taastujate poolt odavalt üles osta ning konkurentsivõime kaotanud ettevõtted lõpetavad pankrotiga. EL peab olema võimeline võistlema terves maailmas ning selleks on vaja suuri investeeringuid kohe praegu.

Valitsuse minister ei peaks esinema valitsuse seisukohtadega mittesobivate avaldustega.

Paraku on majanduse elavdamise võimalused ELi liikmesriikides erinevad - Euroopa Komisjoni kooskõlastatud abimeetmete põhjal on Saksamaa võimekus oma majandust elavdada enam kui kümme korda parem kui Hispaanial. Sellisesse erinevasse võimekusse on sisse programmeeritud suured pinged.

Ei saa tulla midagi head sellest, kui vaid ühe või mõne riigi ettevõtted oma haaret Euroopas märkimisväärselt laiendavad ning massiliselt teiste riikide paljulubavaid ettevõtteid üles ostavad. ELi ühiselt võetav laen aitab sellist tasakaalustamatust siluda.

Läbirääkimistel peab Eesti keskenduma sellele, mida me tahame saada. Sellele, mis on Eesti huvides. Maailmas konkurentsivõimeline Euroopa majandus on kindlasti Eesti huvides. Eesti huvides on ka oma konkurentsivõime kasvatamine ELi sees.

Ehk lihtsustatult on meie huvides kavandatavast eelarvest võimalikult palju raha saada. Et see juhtuks, peab valitsus olema konstruktiivne ja keskenduma läbirääkimistele. Valitsuse minister ei peaks esinema valitsuse seisukohtadega mittesobivate avaldustega.

Meie valitsus ei peaks arvama, et pakutud vahendite jaotusvõtmed pole läbiräägitavad. Varasemad valitsused on jaotusvõtmete õiglasemaks kohendamisel olnud päris edukad. Usun, et meie inimesi huvitab, miks tahetakse vahendite jagamisel ühe komponendina võtta aluseks tööpuudus aastatel 2015-2019. Kas ainult sellepärast, et mõned lõunapoolsed riigid rohkem saaks? Eestis oli nendel aastatel tööhõive Euroopa parimate hulgas ja meile on raske selgeks teha, et sellise kriteeriumi kasutamine on ka meie suhtes õiglane.

Laenurahaga ei peaks me premeerima halbu poliitikaid. Laen tuleb ükskord tagasi maksta. Võimalik, et tagasimakseteks tuleb suurendada liikmesriikide sissemakseid eelarvesse. Võimalik, et tagasimaksete tõttu hakkame ühisest eelarvest saama vähem vahendeid. Ja on ka võimalik, et tagasimakseteks suurendatakse Euroopa Liidu omatulusid, mis võib tähendada uusi makse.

Uute maksude eos välistamine ei ole ratsionaalne. Näiteks süsinikusaaste üleeuroopaline piirimaks on vägagi õiglane ja vajalik. Oleme ELis kehtestanud elektri tootmiseks ranged keskkonna ja sotsiaalsed standardid.

Kui piiri taga, Venemaal või Valgevenes neid standardeid ei järgita, pole meil toodetud elekter seal saastavalt toodetud elektriga hinnalt konkurentsivõimeline. Ilma süsinikusaaste piirimaksuta kaotame töökohti, saaste aga kandub üle meie piiri meilt luba küsimata. Kuna ELis on ühtne energiaturg, pole mõeldav, et mõni liikmesriik sellise maksu kehtestab ja naaberriik jätab selle kehtestamata.

Uue maksuna nähakse ka digimaksu, mille kehtestamiseks on ka suured liikmesriigid olnud liiga väikesed ja jõuetud. Ometi teavad kõik, et reklaamiraha laekub ajakirjandusväljaannetele järjest vähem ning need globaalsed teenusepakkujad, kes suudavad käitumispõhist reklaami müüa, viivad ka Eestis teenitud tulu meie riigist välja siin makse maksmata. Õiglane see küll pole.

Maksude küsimused otsustatakse ELi ühehäälselt. Keegi ei saa meile peale suruda makse, millega me nõus pole. Läbirääkimistel, ei sellel reedel ega edaspidi, pole mõistlik tõmmata punaseid jooni ja loopida oma valijaid lollitavaid sõnumeid. Mõistlik on seista Eesti ja Euroopa huvide eest.