Merkeli võimalik mantlipärija süüdistab uues viirusepuhangus idaeurooplasi

Saksamaa elanikerohkeima liidumaa Nordrhein-Westfaleni peaminister Armin Laschet pahandas idaeurooplastega, kui Rheda-Wiedenbrücki linna tapamajas avastati rohkem kui 700 koroonaviirusesse nakatunut. Foto: MARKUS SCHREIBER/AFP/Scanpix

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli mantlipärijaks pürgiv Armin Laschet süüdistas idaeurooplasi uute viirusjuhtude Saksamaale importimises.

Saksamaa elanikerohkeima liidumaa Nordrhein-Westfaleni peaminister Laschet esines pahameelt põhjustanud sõnavõtuga pärast seda, kui Gütersloh' kreisis asuva tapamaja rohkem kui 700 töötajat andsid positiivse koroonaviiruse analüüsi.

Kolmapäeval küsisid ajakirjanikud Laschetilt, mida ütleb uus viiruskolle piirangute lõdvendamise kohta, mispeale vastas peaminister: «See ei ütle mitte midagi [piirangute lõdvendamise kohta], sest rumeenlased ja bulgaarlased läksid sinna ja see on see, kust viirus tuleb.»

Hiljem püüdis Laschet oma sõnadest taganeda öeldes ajalehele Rheinische Post, et ta püüdis üksnes pöörata tähelepanu riskidele, mida toob enesega kaasa rahvusvaheline reisimine. Ta kinnitas, et on vastuvõetamatu süüdistada ükskõik millisest rahvusest inimesi viiruspuhangus.

Samuti kutsus ta üles parandama tööliste töötingimusi, seades osa vastutust toimuva kohta võõrtöölisi palkavate ettevõtete õlule, vahendas Saksamaa avalik-õiguslik televisiooniettevõte ZDF.

Ettevõttele Tönnies kuuluvas tapamajas Rheda-Wiedenbrücki linna lähedal tuvastati koroonaviirus rohkem kui 700 töötajal. Töötajaid testivad ja piirkonnas peavad valvet Saksamaa relvajõudude Bundeswehri sõdurid. Foto: Noah Wedel/Imago images/Scanpix

Kriitikuid need selgitused aga ei veennud. Välisminister Heiko Maas, kes oli eile visiidil Bulgaaria pealinnas Sofias, nimetas Lascheti sõnavõttu äärmiselt ohtlikuks ja nõudis vabandust. 

Bulgaaria välisminister Jekaterina Zahharijeva nimetas sõnavõttu samuti vastuvõetamatuks. «Viirus ei tunne piire. Bulgaarlased panustavad palju Nordrhein-Westfaleni liidumaa majandusse,» märkis ta. 

Paljud Saksamaa ettevõtted sõltuvad välistööjõust, eelkõige idapoolsetest Euroopa Liidu liikmesriikidest Poolast, Bulgaariast ja Rumeeniast saabujatest. Seetõttu tegi valitsus ettevõtjate palvel isegi pandeemia ja ulatuslike liikumispiirangute ajal mitmeid erandeid võimaldamaks võõrtöölistel neist riikidest Saksamaale tööle saabuda. Võõrtööliste abi oli vaja nii põldudel spargli korjamiseks kui tapamajades. 

Paraku on kogu pandeemia vältel Saksamaal teavitatud võõrtöölistega seotud koroonakolletest. Mais nakatus Coesfeldi tapamajas üle 260 töötaja, neist paljud olid idaeurooplased. Samuti on haigestunuid põllusaaduste korjajate seas. Põhjuseks tõsiasi, et sageli elavad võõrtöölised tihedalt üksteisega koos, samuti töötatakse kõrvuti ja sõidetakse tööle tihedalt täis bussides.

Rheda-Wiedenbrücki linna lapsed pahandamas, et nad koroonakolde pärast enam lasteaeda minna ei saa. «Me igatseme oma lasteaeda», «Alati kannatavad väikesed» ja «Aitäh, härra Tönnies, jälle ei tohi me lasteaeda minna». Viimasel plakatil viidati Clemens Tönniesele, Saksamaa lihatöösturile, kellele kuuluvas tapamajas uus viiruskolle avastati. Foto: INA FASSBENDER/AFP/Scanpix

Ettevõttele Tönnies kuuluv tapamaja, kust uus viiruspuhang alguse sai, peab nüüd jagama selgitusi video kohta, milles on näha, et tapamaja sööklas einestasid töötajad tihedalt üksteisega kõrvuti.

Kuigi ettevõtte väitis alguses, et videoklipp pärineb märtsi algusest, mil viiruse tõttu polnud liidumaa veel kehtestanud karme hügieenireegleid, siis kinnitasid portaal Merkur.de ja piirkondlikud ajalehed, et video pärineb hoopis 8. aprillist. Ettevõte kinnitas seda, mistõttu on nüüd teada, et liidumaa korraldusi eirati ja inimestel lubati piisavat vahemaad hoidmata koos lõunat süüa. 

Kantine #tönnies #KreisGütersloh #Gütersloh #NRW #coronavirus pic.twitter.com/wdu4HVk4nW

— Birgit (@BirgitBlohm) June 17, 2020

Kuigi paljude kohalike silmis lasub vastutus koroonakolde eest justnimelt lihatööstusel endal, kes võõrtöölisi palkab ja neil sageli kehvades tingimustes elada ja töötada laseb, jätkus poliitikutel kriitikut peamiselt Lascheti ja tema sõnavõtu aadressil.

Saksamaa sotsiaaldemokraatide (SPD) peasekretär Lars Klingbeil nimetas Lascheti kommentaare niivõrd skandaalseteks, et need peaksid tema meelest summutama Lascheti edasised poliitilised ambitsioonid. 

«Igaüks, kes midagi sellist väidab, kes keerutab sellisel viisil üles vimma, kes lõhestab, ei ole sobilik kandideerima kantsleriks ja ammugi mitte sobilik kantsleriametisse astuma,» ütles ta tabloidlehele Bild.

Kriitilisi hääli kostis ka Lascheti parteikaaslate huulilt. Nordrhein-Westfaleni liidumaa töö- ja terviseminister Karl-Josef Laumann astus tapamaja tööliste kaitseks välja öeldes, et viiruspuhangus ei saa süüdistada Ida-Euroopast saabunud inimesi. «Me kõik teame, et viirus pole kuhugi kadunud,» sõnas ta kohalikule ajalehele Neue Westfälische.

Lehe teatel on viiruskolde avastamise järel suletud piirkonnas paljud koolid ja lasteaiad ning sel kooliaastal neid enam ei avatagi. Ettevõtte Tönnies pani karantiini 7000 töötajat.

Merkeli koduerakond Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) peaks valima erakonnale uue juhi tänavu detsembris ja tõenäoliselt saab erakonna uuest juhist ka kantslerikandidaat järgmisel sügisel toimuvatel valimistel. 

Laschet on valimistel üks juhikandidaatidest CDU endise parlamendifraktsiooni esimehe Friedrich Merzi ja Baierimaa liidumaa peaministri Markus Söderi, kes kuulub CDU sõsarparteisse CSU, kõrval.