Riigireformi Radar: muret valmistas keerulise olukorra poliitiline ärakasutamine

Poliitikauuringute keskuse Praxis juht Tarmo Jüristo. Foto: Sander Ilvest

Probleemid sõnumiselgusega, otsuste tagamaade vähene selgitamine ning keerulise olukorra poliitiline ärakasutamine – need on vaid mõned näited Riigireformi Radari kolleegiumi täna avalikustatud koroonakriisi järelduste ja õppetundide ülevaates. 

Riigireformi Radari kolleegium otsustas viimase kvartali hindamise asemel jagada tunnustust kõikidele inimestele, kes panustasid oma töö- ja vaba aega pärgviiruse leviku põhjustatud kriisiolukorra haldamisse avalikus sektoris.

Kahjuks valmistas samal ajal muret keerulise olukorra poliitiline ärakasutamine, mis on kolleegiumi hinnangul halb pretsedent ega tohi olla aktsepteeritav. Ühtlasi seadis koroonakriis, sealhulgas 13. märtsist 17. maini kestnud eriolukord, teravalt tähelepanu alla küsimuse riigi rollist üldiselt.

Küsitavad kobarad

Riigireformi Radaris märgiti, et eriolukord süvendas probleeme, mille suhtes väljendas kolleegium muret juba 2019. aasta detsembris. Näiteks jõudis kriisi lahendamiseks mõeldud kobareelnõudesse hulk otsuseid, mille seos ajakriitiliste kriisimeetmete rakendamisega oli parimal juhul ebaselge, sageli otseselt küsitav.

Kolleegiumi liige Liia Hänni tõi välja, et riik kui süsteem peaks toimima kooskõlaliselt ning toetuma printsiibile, et ei algatata eelnõusid, mis on selges vastuolus põhiseadusega. «Valitsusliidu erakondade algatatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni likvideerimise eelnõu on selle ehe näide,» täpsustas Hänni.

Hänni märkis ka riigikogu väikest rolli koroonakriisis ning sedagi, et meie e-riik polnud valmis kohe eriolukorra tingimustes toimetamiseks. 

Mõttekoja Praxis juhi Tarmo Jüristo sõnul vajavad erilist tähelepanu aga tagasisidemehhanismid. «Need analüüsid, mida praegu tehakse ametites, KOV-ides ja ministeeriumites, peavad koonduma ühiseks, riigiüleseks vaateks, mis annaks aluse paremaks valmisolekuks järgmiste samalaadsete – või ka uute – kriisidega toimetulekuks. Oluline on alles hoida võimekust, mille me kolme kuuga üles ehitasime,» nentis ta.

Ebakindlus ettevõtjatele 

Sõnumiselguse probleemi tunnetasid eriti ettevõtjad, kes olid sunnitud tegema otsuseid ebakindlates tingimustes ning lähtuma vasturääkivatest soovitustest.

Üheks ilmekaks näiteks tõi kolleegiumi liige, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asepresident ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu asejuht Ivo Suursoo maskide kandmise teema. Mäletatavasti soovis peaminister Jüri Ratas, et maskide kandmine saaks sotsiaalseks normiks, kuid konkreetset kohustust seda teha polnud. 

Suursoo märkis ka, et julgemalt võiks suurendada otsustusprotessi läbipaisvust ning avalikustada ka otsuste aluseks olevad analüüsid. «Nägime palju kabinetivaikuses sündivat tõde sel perioodil,» märkis Suursoo. 

Kuhu läheb viis miljardit? 

Teise suure teemana tõi Suursoo sisse riigi viie miljardi euro suuruse laenuplaani ning selle, et oluline on see suunata mitte jooksvate kulude katteks, vaid kõrgema lisandväärtuse loomiseks majanduses. 

«Digi- ja rohepööre, kõrgema lisandväärtusega innovatsioonipõhine majandus ehk lahti keeratud miljardid peaks eranditult pühendama majanduses struktuurse muutuse esilekutsumiseks,» sõnas Suursoo.

Viis miljardit laenuks

Eesti valitsus võtab sel ja järgmisel aastal kokku enam kui 5 miljardit eurot laenu, et tulla toime tervise- ja majanduskriisiga.

Tänavu on riigil vaja võtta laenu hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot ja 2021. aastal 1,2 miljardit eurot. 

Allikas: valitsuse istungi päevakord 

«Tahame näha läbipaistvat investeeringu strateegiat, mitte olemasoleva olukorra ülalhoidmise jooksvaid kulusid,» rõhutas ta. Niisiis on oluline küsida, kuhu ja milleks läheb riigi plaanitav kokku viie miljardi euro suurune laen. Ohumärgiks ebaselgetest investeeringuplaanidest on Suursoo sõnul valitsuse varasemad proriteedid. 

«Kui meil heal ajal oli raskusi, et leida vähem kui 100 miljonit majanduse teadusarenduse ja innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks, siis raskel ajal leiame miljardid – see näitab, et meil ei ole investeeringu prioriteedid päriselt selged,» näitlikustas Suursoo. 

Riigireformi Radar 

Mõttekoja Praxis ja Tööandjate Keskliidu ellu kutsutud Riigireformi Radar on viimase nelja aasta jooksul seiranud Eesti riigi struktuuride ja toimimisprintsiipide reformi, mille eesmärgiks oleks võimekas ja usaldusväärne riik.

Riigireformi Radari kolleegiumisse kuuluvad: Tarmo Jüristo, Liia Hänni, Külli Sarapuu, Külli Taro, Rauno Vinni, Arto Aas, David Vseviov, Heldur Meerits, Sven Pertens, Gunnar Toomemets, Ivo Suursoo, Maarjo Mändmaa, Jaak Aaviksoo, Tiina Randma-Liiv.