Digikultuur. Digiajastul kunstipärand muutub

Ackermanni Lihula kantslilt pärineva Aaroni ­skulptuuri 3D ja röntgenvaade Foto: Andres Uueni (3d Kujutised), Maksu- Ja Tolliamet (röntgenid).

Teiste kultuurivaldkondade kõrval võib digitehnoloogiatega seotud kiireid muutusi näha ka kunstipärandi uurimises ja esitamises. Kunstiteoste konserveerimine ja uurimine on tänapäeval valdkond, kus digivahendid on tööprotsessi lahutamatu osa. Tegemist on uurimisväljaga, mille fookuses on kunstiteos kui füüsiline objekt ja teose valmistamisprotsessid. Küsimuse «Miks kunstiteos tehti?» asemel küsitakse pigem: «Kuidas see tehti?»

Ajalooliste kunstiteoste uurimiseks ning nende protsesside nähtavaks tegemiseks kasutatakse sageli loodusteadustest pärinevaid tehnilisi ja (digi)tehnoloogilisi meetodeid. Ka uurimistulemuste tõlgendamine ja esitamine on lahutamatult seotud digivõimalustega.

Järgnevalt vaatleme paari projekti varal, milline on digitehnoloogia panus kunstiteoste uurimisse, ja küsime, mida see pärandi tõlgendamisele juurde annab.