Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

VÄITLUS Kas Eesti vajab «Black Lives Matter» proteste? (58)

Kristi Ockba ja Abdul Turay
Kristi Ockba ja Abdul Turay Foto: Marko Saarm / Sakala / Hendrik Osula

George Floydi tapmisele järgnenud meeleavaldused Ameerika Ühendriikides sütitasid ka Eesti esimese protesti Black Lives Matter möödunud nädala kolmapäeval. Kui suur probleem on rassism Eestis? Kas meil on BLM-liikumisest midagi õppida või tegeleme võõraste probleemidega? Väitlevad MTÜ Mondo humanitaarabiekspert Kristi Ockba ning ajakirjanik ja poliitik Abdul Turay.

KRISTI OCKBA: Küsimus ei peaks olema selles, kas me vajame BLM proteste. Ma arvan, et parem küsimus on «miks mitte?». Kõik, mis tekitab ühiskonnas vastuolusid, on arutamist väärt. BLMi protestijad avaldasid solidaarsust Ameerika Ühendriikide ja sealse mustanahaliste kogukonnaga. Kui inimesed tahavad avaldada solidaarsust vähemustega, siis miks nad ei peaks?

ABDUL TURAY: Küsimus on pigem: kellega ollakse solidaarsed? Eesti kontekstis näitavad protestid solidaarsust teiste valgete inimestega, mitte mustanahalistega. Eestlased lähevad BLMi protestidele, sest tahavad väljendada oma Euroopa identiteeti ja samastuda Ameerika, Austraalia või Suurbritanniaga. Kui ülejäänud läänemaailm protestib, siis peab Tallinnas ka protestima. Samas ei saa paljud BLMi protestijad aru, mis on selle liikumise tegelik eesmärk. See on Trooja hobune. See on vasakpoolne, radikaalne, marksistlik, pereväärtustevastane, antisemiitlik liikumine. Nende tegelik eesmärk on põhjustada kaos, lõhkuda kapitalismi ja hävitada Iisraeli riik.

Tagasi üles