Kuuse-kooreürask käitus tänavu tavatult

Pilt on tehtud sel aastal Karula rahvuspargis, kus ürask on palju kurja teinud. Foto: 2 × Tavo Uuetalu/RMK

Sel aastal on üraskite haudele siirdumise lend tavapärasest kuu aega hilisem, seepärast on metsakasvatajatel tükk peamurdmist selle seiramise ja õigeaegse püüniste paigaldamisega.

Entomoloog ja Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap on tänavu korduvalt jõudnud imestada ja öelda, et ei mäleta varasemast ehk ligemale poole sajandi pikkusest ajast, et ürask oleks ilmunud oma esimesele lennule alles mai lõpus. Tegelikult kestab üraskite aktiivne hauderajamise aeg kohati tänaseni, kuigi tavapäraselt on juuni teiseks pooleks putuka noormardikad juba koorumist alustanud.

Tänavu eriti hiline lend

Õpikutõde ütleb, et kuuse-kooreürask alustab lendlust maikuu esimesel poolel, eriti soojal kevadel ka aprilli lõpus. Seega aprilli keskpaigaks võiksid metsaomanikud püünised valmis seada. Tänavu aga raamatust loetud ja koolis õpitud tarkus ei kehti, sest kui meteorolooge uskuda, oli tänavu viimase kuuekümne aasta kõige külmema keskmise õhutemperatuuriga maikuu. Sestap ei toimunud ka üraskite lendlus tavalisel ajal. Kui tavapäraselt võib alt minna sellega, et üraskid ilmuvad välja oodatust varem, siis sel aastal oli kõik risti vastupidi.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamajanduse peaspetsialist Olavi Andres märkis, et hiline kevad tähendas kahte asja – metsamees sai püünispuid langetada pikema aja vältel. See oli hea. Halb on see, et teaduskirjandust aluseks võtnud metsamees oli valmis selleks, et aprilli lõpus või mai alguses ürask ikkagi lendama hakkab. Seda aga ei juhtunud – ürask viivitas massilise lendamise alustamisega mai viimaste nädalateni.