Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Jahimehed tahavad luba küttida metskitsi vibuga (12)

Copy
Vibuga küttimine on vibujahimeeste sõnul hea olukorras, kus tulirelvaga seda teha oleks ohtlik. Fotol vibujahiklubi Mägilased juhatuse liige Mario Traks.
Vibuga küttimine on vibujahimeeste sõnul hea olukorras, kus tulirelvaga seda teha oleks ohtlik. Fotol vibujahiklubi Mägilased juhatuse liige Mario Traks. Foto: Mario Traks

Vibujahi eestvedajad loodavad, et peagi saab ka Eestis metskitsi vibuga küttida. See oleks hea võimalus küttida liikluses ohtlikke kitsi seal, kus tulirelvaga seda teha oleks ohtlik.

Vibukütid on juba aastaid teavitustööd teinud, sest Eestis ei tajuta vibu veel relvana. „Inimestele seostub vibu Robin Hoodi või laatadel lastavate vibudega, mistõttu tundub mõistetamatu, et nendega võiks jahile minna,” sõnas vibujahiklubi Mägilased asutajaliige ja vibujahi üks eestvedajaid Eestis Rita-Anette Kohava.

Eestis kasutusel olev plokkvibu leiutati eelmise sajandi lõpus ja selle täpsus on tulirelvadega võrreldav. „Vibuga käiakse ka krokodilli- ja elevandijahil,” tõi Kohava näiteks.

Kas ühiskond on valmis?

Mägilased on Eestis toimetanud kolmteist aastat ja neil on sada liiget. Väikeulukite jaht on seadustatud seitse aastat, nüüd näevad vibukütid vaeva, et seadustataks jaht ka suur­ulukite hulka kuuluvale metskitsele, kelle küttimine vibuga oleks tiheasustusaladel turvalisem kui tulirelvaga.

„Avariid juhtuvad sageli tiheasustusaladel. Ka Tartumaal, kus ma ise jahil käin, on palju hunte ja ilveseid, seega kitsedel on turvalisem inimeste lähedal,” selgitas ta.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõunik Tõnu Traks täiendas, et jahipidamise juures on reegel, et uluk tuleb surmata võimalikult kiiresti ja piinu tekitamata.

Tagasi üles