Schengeni küla Luksemburgis oleks ilma seal 35 aastat tagasi sõlmitud lepinguta tõenäoliselt tundmatu asula Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburgi piiride ühenduskohas. 1985. aastal sõlmitud leping tõi aga sellele 4800 elanikuga asulale kuulsuse, muutes küla nime Euroopa vaba liikumise sümboliks.
Pärast Prantsusmaa ja Saksamaa poolt 1980. aastatel astutud konkreetsemaid samme vaba liikumise saavutamiseks, sõlmiti 35 aastat tagasi, 1985. aasta 14. juunil Moseli jõel Princesse Marie-Astridi nimelisel laeval Belgia, Prantsusmaa, Luksemburgi, Hollandi ja Belgia vahel leping, millega otsustati järkjärguliselt kaotada kontroll ühistel piiridel. Oma allkirja andsid sellele aga vaid pooled toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikidest, kuna piirikontrollide kaotamist ei toetanud sel hetkel sugugi mitte kõik.
The #Schengen agreement was signed 35 years ago!
— European Commission ?? #UnitedAgainstCoronavirus (@EU_Commission) June 14, 2020
On this day in 1985, five European countries met near the town of Schengen, Luxembourg.
They agreed to gradually abolish checks at the borders between them: the Schengen area was born.#EUarchives #StrongerTogether pic.twitter.com/QCqZzdPJgr
Selle eraldiseisvalt sõlmitud leppega laoti vundament Schengeni alale, mis tänasel päeval on saanud Euroopa Liidu lahutamatuks osaks ja lubab piiranguteta liikumist juba 26 riigi vahel.
Viis aastat pärast Schengeni lepingu sõlmimist, 1990. aasta 19. juunil allkirjastasid samad riigid Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, millega kinnitati vaba liikumise rakendamise kord ja võeti eesmärgiks piirikontrolli täielik kaotamine.
Kokku lepiti ühises viisapoliitikas ning loodi Schengeni Infosüsteem (SIS), et jagada teavet Schengeni tsooni läbivate isikute ja kaupade kohta. Ühtlasi karmistati kontrolli välispiiril, et sisepiiridel ei peaks teostama piirikontrolli ning tihendati riikidevahelist koostööd õiguskaitse, politsei ja piirivalve valdkondades.
Schengeni lepingute jõustamiseks kulus aga veel aega. 1995. aasta 26. märtsil otsustasid Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland ja Portugal omavahelistel piiridel piirikontrolli kaotada. Riburada pidi järgisid eeskuju ka teised ELi liikmed, põhimõtteliseks vastaseks jäi aga Ühendkuningriik. Liitumisest loobus naabrite tõttu ka Iirimaa.