/nginx/o/2020/06/16/13155467t1h5a87.jpg)
Värske Riigikohtu otsus kollektiivlepingute laienemise kohta paneb löögi alla tuhandete transpordi- ja tervishoiutöötajate palgad ja loob ebaõiglase konkurentsieelise kehvematele tööandjatele, leiab ametiühingute keskliit. Ametiühingute hinnangul tuleb sektorite töörahu tagamiseks muuta kollektiivlepingute seadust esimesel võimalusel.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni hinnangul on Riigikohtu eilne otsus mitmes mõttes töötajate õigusi ja huve kahjustav. «Riigikohus tõlgendas tööõiguse rahvusvahelist süsteemi ja head tõlgenduspraktikat, eirates kollektiivlepingu seaduse sätet, mille järgi on turuüleselt kokku lepitud tuhandete töötajate palgad ja tagatud sadade tööandjate ausad konkurentsitingimused,» kommenteeris Peterson. Tema sõnul on Eesti pea ainus riik Euroopa Liidus, mis ei võimalda rahvusvaheliselt tunnustatud kollektiivlepingute laiendamist kõigile turuosalistele.
«Kuna lõplik otsus on juba tehtud ja seda võidakse kasutada tulevase õiguspraktika käigus, on töötajate huvi, et teema jõuaks võimalikult kiiresti mõistlikuma lahenduseni kas Riigikogus või Riigikohtus,» sõnas Peterson. Ka Ametiühingute Keskliidu volikogu esimehe ja Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu peasekretäri Kaia Vase hinnangul tuleb viivitamatult hakata muutma kollektiivlepingu seadust ning töötada välja süsteem, kus sektoritasandi kollektiivlepingud jõustatakse sarnaselt alampalgale valitsuse määrusega.
Transpordi Ametiühingu esimees Üllar Kallase sõnul on transpordisektoris aastakümneid kasutusel olnud väga hästi toimiv sotsiaalpartnerlus, mida ka riik tunnustanud on. Nüüd on see värske Riigikohtu otsusega ohtu seatud ning lahendust oodatakse kiiresti. Kallase hinnangul ei teeni otsus ei töötajate, riigi, ega ka tööandjate huve.
Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poliitikasekretär Esther Lynch rääkis, et Riigikohus ei tohiks oma otsuseid tehes olulisi inimõiguste põhimõtteid tähelepanuta jätta ning kui see peaks juhtuma, tuleb löögi alla sattunud töötajatel ja ametiühingutel kindlasti konsulteerida Euroopa Nõukogu, Rahvusvahelise Tööorganisatsioonida või Euroopa Inimõiguste Kohtuga.
/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)