Artemi Troitski: ainus Eestiga seotud probleem on eesti keel

Artemi Troitski Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Kohalikud mitte-eestlased peaksid eesti keelele üle minema juba lasteaias, leiab Eestis elav muusikakriitik ja ajakirjanik Artemi Troitski, kes täna tähistab oma 65. sünnipäeva. Teda usutles Teet Korsten.

Kas te olete kunagi kahetsenud, et valisite kuus aastat tagasi just Eesti endale ja oma perele elupaigaks?

Ei. Arvan, et vaevalt leidub Eestisse kolinud venelaste seas pärast pandeemiat inimest, kes ei mõtleks: «Kui õigesti ma ikkagi tegin. Tänu jumalale, et sealt lahkusin.» Vaadake, mis seal toimub. Riik teostab absoluutselt idiootset ja ebajärjekindlat poliitikat – korraldab näiteks mingitest propagandaeesmärkidest lähtudes epideemia ajal paraade ja hääletusi.

Aga ka ilma igasuguse viiruseta poleks ma Eestisse tulekut kahetsenud. Ma ei pea end emigrandiks, pean end ekspaadiks – inimeseks, kes elab ja töötab Eestis. Armastan Eestit, mul on siin suurepärased sõbrad – neid on väga palju ja neid on nii eestlaste kui venelaste seast. Minu perele meeldib siin väga. Ma ei näe Eesti elus ühtegi miinust – vahest kliima välja arvatud, aga see muutub siingi tasapisi mahedamaks. Ütlen ausalt, et Venemaal pole ta oluliselt parem.

Kirjanik ja analüütik Julia Latõnina ütles mulle kümme aastat tagasi, kui oli siin põhjalikumalt ringi vaadanud ja järele mõelnud, et Eestil läheks veel paremini, kui siinne rahvaarv oleks suurem.

Ma ei arva, et Eesti oleks liiga väike. Asi on selles, et Eesti on osa suurest Euroopast; isegi eriolukorra ajal ei tunnetanud ma end absoluutselt mingi pisikese toa asukana. Ei! Elan suures Euroopa kodus. Reisin palju ja reisin vabalt. Asjaajamisi ja sõpru on mul kõikjal. Eesti on aga lemmikpaik, kus praegu on minu kodu.