Euroopakesksus paneb meid tundma, justkui ei mõjutaks miski meid enne, kui see ületab Uurali mäed. Hiina oli viis sajandit tagasi Kaug-Ida ja paljude inimeste mõtetes on ta kaugel praegugi. Itaalia, vastupidi, on lähedal ja kui märkame seal ohtu, mõistame, et see võib jõuda ka meieni. Seega oli just Itaalia see, kust eurooplastele kõik alguse sai.
Kuigi Itaalia on üks suurima koroonaohvrite arvuga riike ja nüüd seistakse silmitsi raske majanduskriisiga, kasvas Itaalia peaministri, tehnokraat Giuseppe Conte populaarsus isegi pandeemia tipphetkel. Ajalehe Corriere della Sera teatel tegi tema toetus aprillis hüppe 52 protsendilt 66 protsendile.
«Midagi polnud võimalik ette näha, viiruse suhtes valitses täielik teadmatus, mistõttu oli juhtunu lihtsalt halb õnn,» leiavad paljud itaallased. Selles mõttekäigus on tõtt. Hispaanial, Prantsusmaal, Suurbritannial ja Ameerika Ühendriikidel oli enne Covid-19 tsunami saabumist rohkem aega reageerida.
Conte populaarsuse teine tähtis tegur oli tema läbirääkimised seoses Euroopa Liidu (EL) finantsabiga. Itaalia peaminister üllatas märtsis kõiki, kui mängis välja riskantse kaardi ja ähvardas nurjata koroonakriisiteemalise videotippkohtumise, kui liidrid ei nõustu niinimetatud koroonavõlakirjadega.