:format(webp)/nginx/o/2020/04/08/13045844t1h607e.jpg)
Kui varem on meedia juhtinud tähelepanu peamiselt probleemidele Semetroni toodud kaitsemaskide kohta, siis nüüd, kui eriolukord on lõppenud, tõdeb tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), et küsitavusi oli pea kõigi kaitsevarustuse partiidega, mille laekumine maksu- ja tolliameti teavituse kaudu TTJA lauale jõudis.
TTJA peadirektori Kaur Kajaki sõnul tuli isikukaitsevahendite nõuetele vastavuse kontroll TTJA pädevusse alates möödunud aasta 1. jaanuarist. «Aasta hiljem pidime olema valmis tegelema sellega suuremahuliselt. Algselt oli isikukaitsevahendite teema jagatud kahe inimese vahel, kes tegelesid sellega muude teemade kõrvalt. Protsessi käigus muutsime oma töökorraldust, sest töömaht suurenes kiiresti. Kriisi tippajal tegeles isikukaitsevahenditega juba 15 inimest ehk suurem osa tehnikaosakonnast,» selgitas Kajak BNSile.
Ta tunnistas, et enamiku maskide puhul, mis läbi tolliteadete TTJA vaatevälja sattusid, oli probleemiks see, et nendel ei olnud kaasas kas tõendusdokumenti või need dokumendid olid puudulikud ja nende alusel ei olnud võimalik maskide kaitsevõimet tõendada. «Ettevõtted said võimaluse tooted õige infoga ümber märgistada,» ütles Kajak. Teiste hulgas andis TTJA võimaluse dokumendid korda ajada ka Semetronil.
«ASi Semetron maskide puhul oli probleemiks see, et uurimise käigus selgus, et maskide kaitsevõime ei ole tõendatud. Töö käigus selgus, et maskide kaitsevõimet tõendavad dokumendid on kehtetud ning ettevõtja ei esitanud uusi dokumente,» rääkis Kajak.
Indikatiivseid katseid on TTJA üsna vähe teinud ning paljudel juhtudel käisid ettevõtjad neid Kajaki sõnul ise tegemas. «Siinkohal tuleb rõhutada, et Eestis ei saa teha maskide täielikke standardile vastavaid katseid, vaid saab ainult üksikuid omadusi kontrollida. Üheks olulisemaks omaduseks on osakeste filtreerimise efektiivsus. Labori andmetel on olnud nende juures testitud maskide peente osakeste filtreerimise efektiivsus väga erinev. Semetroni maski puhul oli tulemus seal ülemises osas ehk 70–80 protsendi vahel,» ütles Kajak ja lisas, et Semetronile tehtud ettekirjutus on täidetud ning TTJA-l selles osas ettevõttele etteheiteid ei ole.
Kajaki sõnul kaasati TTJA ka riigi sõlmitud lepingute raames saabunud isikukaitsevahendite nõuetele vastavuse hindamisse. «Riik ei ole aktsepteerinud ühtegi tarnet, mis ei ole vastanud nõuetele. Riigi tellimuste kohta tuleb täpsemalt küsida rahandusministeeriumilt, kes sellega tegeles,» märkis Kajak.
Nii Semetron kui ka BNS ja Postimees kuuluvad firmade kaudu suurettevõtjale Margus Linnamäele.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)