Hebo Rahman: protestime oma keeles

Hebo Rahman Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

• Eestlane võiks ikkagi protestida eesti keeles
• Rassiprobleem on ka Eestis asjakohane teema
• Noored väärtustavad võrdsust, individuaalsust ja inimlikkust

Praegu on meelt avaldada tarvis. Noore ärksa inimese jaoks ei ole selles mingit küsimust. Kõigi inimeste fundamentaalne võrdsus on lihtsalt loogiline ja fakt, et 2020. aastal see reaaluses ikka veel ei kajastu, tundub absurdne. 10. juunil Tallinnas toimunud meeleavaldus ​Black Lives Matter oli selles kontekstis täiesti omal kohal.

Üks asi mind kolmapäevase protesti juures siiski kurvastas. Nimelt loosungid, mis tundusid suures osas olevat inglise keeles. Laenamises ei ole iseenesest midagi halba, maailmast tulnud teemad, ka kõne all olev rassismiprobleem, on Eestis samuti relevantsed. Ja äge on, et noored julgevad küsida suuri küsimusi, mitte ei lähe kaasa igapäevapoliitika pisikeste kraaklemiste ja mängudega. Aga kõike ka ei pea laenama. Keel on meil olemas ning see on tohutult ilus ja võimalusterohke. Oma keele hoidmine võiks ju olla sama loogiline kui põhjus praegu meelt avaldada. Ja mõelda vaid, missuguseid toredaid lööklauseid võiks välja mõelda. «Kirevuse pärast!» võiksid plakatid hüüda, kui näiteks parafraseerida veidi lapselikku sõimuväljendit. Mida kõike veel.

PÄEVA KOMM

Viha ei ole eestlust defineeriv omadus. Protestime, otse loomulikult, aga teeme seda eesti keeles.

Osav sünteesimisoskus on eestlust läbi aastasadade elus hoidnud. Eesti keel on end kokku laenanud saksa, vene, rootsi jm keeltest, samas säilitanud ka oma ürgse eripära. Baltisakslastelt pärit laulupidu on kavalasti ümber mängitud eesti kultuuri alustalaks. Ka praegu õhus olevate teemade puhul võiksime seda sünteesioskust rakendada – näha ühisosa eestlaste ja mustanahaliste ajaloo vahel, küsida teise nahavärviga eestlastelt ja siin viibivatelt muulastelt, kuidas nad ennast praegu just siin riigis ja ühiskonnas tunnevad. Mõelda, arutleda ja teema endaga siduda.

Suures plaanis mõistan ma noorte teatavat distantseerumist oma keelest ja kultuurist. Ühiskond on viimasel ajal eriti tugevalt lõhestunud ja jõud, mis väidavad end eesti kultuuri kaitsvat, ründavad samal ajal noorte jaoks väga olulisi väärtusi, nagu võrdsus, individuaalsus ja inimlikkus. Siduda end sellise mõttemaailmaga on täiesti vastuvõetamatu. Kuid ärme lase end sel odaval trikil ära petta. Ütleme välja, et niiviisi meile ei sobi, viha ei ole eestlust defineeriv omadus, viha koht on saunas. Protestime, otse loomulikult. Aga teeme seda eesti keeles.