Tööta jäänud ELi tõlgid asusid protestima

Euroopa Liidu lipud. Foto: YVES HERMAN/REUTERS/Scanpix

Töö kadumise tõttu sotsiaaltagatistest ilma jäänud Euroopa institutsioonide vabakutselised tõlgid on asunud meelt avaldama, lootuses, et see aitab rasket olukorda lahendada.

Covid-19 pandeemia on mõjunud laastavalt Euroopa institutsioonide 1200 vabakutselisele tõlgile. Paljud neist on jäänud majandusliku toeta ja Euroopa Komisjon ei ole suutnud leida olukorrale toimivat lahendust, vahendab Euractiv.

Euroopa institutsioonid on öelnud, et tõlkidega ollakse dialoogis. Läbirääkimisi juhatav tõlkide delegatsioon sellega aga ei nõustu.

Olukorrale tähelepanu juhtimiseks korraldasid 48 vabakutselist tõlki kolmapäeval Brüsselis Schumani ringi juures meeleavalduse.

Meeleavaldajate hulk oli sümboolne. Esimesel meeleavaldusel 3. juunil osales 24 tõlki, hoides silti kirjaga «solidaarsus» kõigis 24 ametlikus Euroopa Liidu keeles. Nüüd oli meeleavaldajaid kaks korda rohkem.

ELi institutsioonide lepinguliste partneritena maksavad nad makse otse ELile, kuid seotus ametkondadega ei taga neile riiklikke tugiteenuseid või sotsiaalkindlustust töö kaotamise korral.

4. juunil antud intervjuus kordas töö- ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit, et «kedagi ei jäeta maha» ning kuulutas, et komisjon astub vajalikke samme.

Tõlkide esindajad aga märgivad, et ei näe institutsioonidega mingit dialoogi. Kolmandal ja viimasel läbirääkimiste päeval, 26. mail tegi Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament esimese ja seni viimase pakkumise.

Välja pakutud «kergenduspaketis» pakutakse tõlkidele 1300 euro väärtuses töölepinguid. Selle summa saaks kätte ettemaksuna ja pakett vastaks umbes kolme-nelja päeva töömahule. Pakkumine tehti ilma delegatsiooniga eelnevalt nõu pidamata.

Ühe tõlgi sõnul ei saa institutsioonide lähenemist kuidagi nimetada «sotsiaaldialoogiks». Rohkem kui 400 eksperti on väljendanud pakkumise suhtes rahulolematust ja nimetanud seda alandavaks.

Euroopa institutsioonid on vabakutseliste tõlkide suurim tööandja ja pakkunud neile sissetulekut viimased kümme aastat.

Olukorra muudab veelgi kummalisemaks see, et ELi institutsioonid julgustavad vabakutselisi tõlke kolima kodumaalt Belgiasse ning pakuvad pikaajalisi koostöölepinguid vaid neile, kes elavad Brüsselis. Väidetavalt on selle eesmärk reisikulude vähendamine.

Ühe tõlgi sõnul on Euroopa institutsioonid avalikud ja mitte eratööandjad ja kannavad seetõttu ühiskondlikku vastutust. Ta lisas, et usaldust tõlkide ja tööandja vahel ei ole.

Euroopa institutsioonid tegid sel teemal viimase avalduse 8. juuni pressikonverentsil. Komisjoni kõneisik lausus, et komisjon on teadlik Covid-19 pandeemia mõjudest vabakutselistele tõlkidele, ja probleemist, et kohtumised on tühistatud.

Kõneisiku sõnul pingutatakse selle nimel, et taastada tõlkide tavapärane töökoorumus uute kaugtõlkesüsteemide kasutuselevõtu teel. Tõlkide esindajate sõnul on nendel süsteemidel tehnilisi probleeme ja see ei lahenda olukorda.