/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/01/11/909008t1hf660.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet kinnitas, et on teadlik petuskeemide abil Eesti kodakondsuse pakkumistest, ent neil pole alust arvata, et mõni isik oleks reaalselt sedasi Eesti passi saanud või taotlenud.
Amet: teame kodakondsustaotluste petuskeeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane Postimees kirjutas Tšehhi firmast PROFI-L PRAHA s.r.o. , mis reklaamib enda teenust saada 16 000 euro eest aastaga Eesti kodakondsus, leides tellijale Eestist fiktiivne isa.
PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna kodakondsustalituse juhataja Koidu Mesilane ütles, et amet on teadlik sellest, et internetis pakuvad teenust ettevõtted, mis väidavad, et teatud rahasumma maksmisel on võimalik saada Eesti kodanikuks lihtsustatud korras
«Selle konkreetse firma poolt vahendatud taotlusi pole siiani esitatud,» lisas Mesilane.
«Meil ei ole alust arvata, et tänases Postimehes kirjeldatud või mõne muu analoogse petuskeemi abil oleks mõni isik reaalselt Eesti kodaniku passi taotlenud või selle saanud,» märkis Mesilane.
«Esiteks peaksid kõnealuse skeemi korral kodakondsus- ja migratsiooniosakonda jõudma dokumendid koos Eesti kohtuotsusega. Kohtuotsusega taotlusi ei ole osakonnale laekunud juba mitu aastat.
«Eelkõige võib antud skeemi puhul märgata ettevõtte töötaja soovi «klienti» meelitada ning temalt kätte saada raha ka juhul, kui ettevõtte teenused kodakondsuse väljastamiseni ei vii,» leidis ta.
Mesilase sõnul on kodakondsus- ja migratsioonitöötajad tegelenud juba mitmeid aastaid selliste juhtumite taustade kontrollimisega, kus kodakondsust taotlev isik on näiteks Venemaal ette valmistanud erinevad dokumendid, ilmse ootusega, et Eesti pool annab talle nende alusel kodakondsuse.
«Sellistel puhkudel on meie töötajad teinud kõik endast oleneva, et välja selgitada, kas nende juhtumite puhul võib olla tegu valeandmete esitamisega põlvnemise kohta. Vajadusel on tehtud koostööd kriminaalpolitsei, Interpoli ja teiste asjasse puutuvate ametkondadega nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil,» kinnitas Mesilane.
«Kodakondsuse alus kontrollitakse alati enne kodakondsust tõendava dokumendi väljastamist, ka näiteks siis, kui eelmine dokument on aegunud ning inimene soovib seda välja vahetada. Lisaks kontrollime eriti põhjalikult neid juhtumeid, mis ühel või teisel moel kahtlust äratavad.»
«2011. aastal keelduti põlvnemisest tuleneva kodakondsuse andmisest seitsmel juhul, mil PPA tuvastas, et kodakondsuse saamise eesmärgil esitati valeandmeid. Lisaks võib PPA põhjendatud kahtluse korral nõuda taotlejalt täiendavaid põlvnemist tõendavaid dokumente. Nende mitte esitamisel aga ei saa kodakondsust tõendava dokumendi andmise otsust langetada.» Selliseid juhtumeid oli PPA kinnitusel eelmisel aastal 6.
Kokku on viimase 11 aasta jooksul kehtetuks tunnistatud 179 Eesti Vabariigi kodakondsust, mille puhul oli taotlemisel esitatud võltsitud dokumente või valeandmeid.