VÄITLUS ⟩ Ligi vs. Kiik: kas valitsus pingutas koroonakriisis üle?

Jürgen Ligi ja Tanel Kiik Foto: Sander Ilvest

Koroonaviiruse kriis pani valitsuse pretsedenditusse olukorda: kiiresti tuli võtta vastu otsuseid, mis mõjutasid kõigi Eesti inimeste elu ning nõudsid sadade miljonite kulutamist. Kas vastu võetud otsused olid õiged? Kas valitsuse kommunikatsioon oli asjakohane? Väitlevad Jürgen Ligi (Reformierakond) ja sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond).

JÜRGEN LIGI (POOLT): Ponnistust, asendustegevusi ja pingutatud rumalat juttu oli väga palju. Start anti nii, et peaminister ütleb: ka üks koroonasurnu on liiga palju, siis tuleb kõrvalt siseminister, kes ütleb, et valida tuleb raha või inimene. Need on absurdsed strateegilised lähtekohad. Algusest peale oleks pidanud olema hoiak see, et meil on mure, aga püüame otsida võimalusi, et ühiskond edasi toimiks.

Minu positsioon oli algusest peale see, et see pole võitlus ühe viirusega, vaid psühholoogiliselt ja ühiskondlikult väga mitmekesine probleem. Ei ole jätkusuutlik lihtsalt sulguda, vastavad pidanuks olema ka sõnumid. Kommunikatiivseid vigu oli juba enne seda. Tuleb rahandusminister ja kuulutab välja majanduskriisi, ilma et oleks mingeidki statistilisi andmeid olnud.

TANEL KIIK (VASTU): Koroonaviiruse puhang ja haiguse levik maailmas oli kõigi riikide jaoks uus olukord. Kui vaadata Eesti reaktsiooni, poliitilisi sõnavõtte, valitsuse sõnumeid, siis hoolimata üksikutest n-ö kõrvalekalletest, on olnud suhteliselt ühtne liin. Algusest peale rõhutati, et meil tuleb võtta seda kriisi tõsiselt, et me peame ühest küljest kaitsma kõige nõrgemaid ehk eakaid ja kroonilisi haigeid ning samal ajal hoidma ära ka nakkuse üldise leviku elanikkonna seas. Meile toodi välja väga selgelt negatiivseid võrdlusi ja murekohti, mida me oleme näinud mitmel pool Euroopas nende riikide näitel, kes esimesena viirusega Euroopa pinnal kokku puutusid.