Ligi 20 aastat ja 107 mängu koondises: putsad varna riputanud Kaire Palmaru on kui Eesti naistejalgpalli elav ajalugu

Kaire Palmaru (palliga) oli 2013. aastal, Pärnu Jalgpalliklubi kõrgajal võistkonna üks tugisambaid. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui umbes pool sajandit tagasi hakkas arenenud maailmas naiste jalgpall esile tõusma ja võitis iga aastakümnega üha enam populaarsust, siis Nõukogude Liidus keelati 1972. aastal naistel selle alaga tegelemine sootuks. Eestis hakkasid tüdrukud-naised vutti taguma umbes 30 aastat tagasi. Peaaegu sama kaua jalgpalli harrastanud kauast rekordinternatsionaali Kaire Palmaru, kes paari nädala eest teatas put­sade varna riputamisest, võib pidada kui meie naistejalka elavaks ajalooks.

«Ka praegu on ühiskonnas tabusid, inimesi, kes arvavad, et tüdrukud ei peaks jalgpalli mängima. Ent olukord on muutunud paremaks. Lapsena mõtled vaid sellele, et sul on pall, sa tahad mängida, lähed ja mängid.

Minu vanemad alguses ei arvanud, et peaksin jalgpalli mängima, aga nad ei keelanud mul seda teha ja trenni minna. Tegelesin ka teiste spordialadega, ühel hetkel tuli millegi kasuks otsustada. Valik oli ujumise ja jalgpalli vahel,» meenutab Palmaru Postimehele antud usutluses.

Pärnus üles kasvanud piiga läks vutitreeningutele 1995. aastal, kui kooli kehalise kasvatuse tundi külastanud klubi Vapper treener Tormi Raid kutsus tüdrukuid trenni. Hiljem jätkas ta mängimist Pärnu Jalgpalliklubis Jüri Saare käe all ning jõudis küllalt kiiresti Eesti täiskasvanute koondisse. Debüüdi tegi ta 2001. aastal 17-aastasena ning veel tänavu kutsus nüüdne juhendaja Jarmo Matikainen ta rivistusse mängudeks Walesi ja Fääri saartega.