/nginx/o/2009/01/16/118423t1h7b57.jpg)
Kõige enam armastavad Eesti inimesed käia teatris, kõige vähem aga spordivõistlustel. Samas on võistluste vaatajate seas kõige enam eri haridustasemega inimesi.
Kõige enam käiakse teatris, kõige vähem spordivõistlustel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2007. aastal külastas kultuuriasutusi 94 protsenti kõrgema haridusega, 85 protsenti keskharidusega ja 69 protsenti põhiharidusega 20- kuni 64-aastastest elanikest, teatas statistikaamet.
Eesti rahva seas oli kõige populaarsem teatri ja kontserdi külastamine, järgnesid muuseumi-, näituse-, raamatukogu- ja kinokülastused. Kõige vähem oli spordivõistlustel käijaid.
Protsentuaalselt oli madalama ja kõrgema haridusega teatri- ja kontserdikülastajate vahe ligi kahekordne, muuseumi- ja näituskülastajate vahe aga kahe ja poole kordne. Spordivõistluste puhul oli kõrgema ja madalama haridusega külastajate vahe kõige väiksem - vaid 10 protsenti.
Vananedes kultuurihuvi väheneb
Kultuuriasutuste külastamine oli populaarsem nooremate inimeste seas ja vähenes vanuse lisandudes.
Teatris ja kontserdil käis kuni 50. eluaastani ligi 70 protsenti inimestest, 50-aastaste ja vanemate hulgas langes huvi ligi kümnendiku.
Kinokülastajate seas toimus vanuse lisandudes aga palju suurem huvi langemine. 20- kuni 29-aastastest käis kinos 71 protsenti, pärast seda kahanes kinokülastamine iga järgneva kümnendi lisandumisel viiendiku võrra. 50- kuni 64-aastastest käis kinos vaid iga viies.
Täiskasvanute koolituse uuringu põhjal võib järeldada, et ka elanike huvi enesetäiendamise vastu käib käsikäes üldise kultuurihuviga.
Kultuurisündmuste külastajate hulgas oli enesetäiendamisest huvitatud inimesi ligikaudu 21 protsenti rohkem kui nende seas, kes kultuurist ei huvitunud. Kõige väiksem oli enesetäiendamisest huvitatud inimeste vahe spordivõistlusi külastavate ja mittekülastavate elanike vahel.
Täiskasvanute koolituse uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Uuring hõlmab 20- kuni 64-aastasi ja selle eesmärk on koguda andmeid elanike koolitustel osalemise kohta. Eesti statistikaamet on uuringut korraldanud 1997. ja 2007. aastal. Järgmine uuring toimub aastal 2011 ja pärast seda iga viie aasta tagant.