Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

GALERII JA VIDEO Saku Suurhalli ees toimub «Black Lives Matter» meeleavaldus (92)

Meeleavaldus «Black Lives Matter» pidi esialgu ära jääma, kuna Saku Suurhalli ees oleva parkla omanik polnud nõus, et tema maa-alal mingisugunegi protest toimuks. 10 minutit pärast esialgse uudise avaldamist tuli teade, et meeleavaldust saab siiski pidada. Kella 19 paiku hakkas inimesi Suurhalli ette lisanduma, tund hiljem hakkas meeleavaldajate mass kahanema.

Poole kuue paiku, kui saadi teada, et üritust ei saa korralda, ütles meeleavalduse üks korraldajatest Anrike Piel, et ürituse toimumine on juba kaks tundi olnud küsimärgi all. Nii suurhalli, politsei kui ka City Parkiga olid nad juba ammu jõudnud kokkuleppele, kuid parkla maa-ala omanik keeldus kategooriliselt.

City Park teavitas korraldajaid ürituse ärajäämisest mõnikümmend minutit varem. Kuna City Park vaid rendib seda ala, ei saanud meeleavaldajad esialgu maa-ala omaniku nõusolekut. 

Anrike Pieli sõnul on meelevalduse korraldamine Eestis vajalik, sest siinne mustanahaliste vähemuskogukond on väga väike ning nende lood ja kogemused jõuavad avalikkuseni tunduvalt vähem kui võiks. «Kui aga need jõuavad internetti, siis vastuseks tuleb veel rohkem rassismi, ahistamist ja kiusu,» selgitas ta.  «Seetõttu ei julge mustanahalised Eestis suud lahti teha. See ongi hetk - kas me pigistame silma kinni või ergutame inimesi rääkima sellest,» rääkis Piel. 

Meeleavaldajad usuvad, et Eestis ei mõisteta probleemi tõsidust

«Minu arust see on ebaaus, et valgenahalistel on suuremad privileegid, kui tumedanahalistel. See, et seda nii palju ignoreeritakse, see peab muutuma,» kommenteeris Suurhalli ette meelt avaldama tulnud Anna. Olukorras, kus meeleavaldus peaks käest minema, on Anna enda sõnul valmis oma põhimõtete eest seisma. «Ma isiklikult olen nõus käed külge panema, kui on vaja» kommenteeris neiu. 

Paulina leiab, et Eestis on ebavõrdsust. «Siin ei usuta minu teada väga, et nii palju seda juhtub,» viitas ta rassismile. Sellist olukorda nagu USAs ta Eestis juhtumas ei näe: «Ma ausaltöeldes väga ei kujuta ette,» ütles Paulina. 

Mona selgitas, et tahab olla toeks USA protesteerijatele ja inimestele, kes on pidanud taluma ebavõrdsust. «Rassism ei ole okei, see on ikkagi teise grupi alandamine». Tema arust on tegemist ilusa ettevõtmisega ja tema silmis on maailm üles ehitatud heleda nahaga inimeste arvamustele.

Mona arust võiks koolisüsteem noori sel teemal rohkem harida. «Ma arvan, et see võiks olla rohkem koolikavas sees,» ütles ta ja lisas, et oma teadmised rassismist ja rassismivastasest liikumisest on ta omandanud vaid ise uurides. «Ma arvan, et tihtipeale ei saa inimesed sellest aru, kui palju võimu heledanahalistel tegelikult on,» ütles ta. 

Triin ei mõista, kuidas inimesed saavad rassismi toetada. «Ma ei saa aru, kuidas saab öelda, et kellegi nahavärv on vale,» arutles ta. «Isegi kui ei öelda otse halvasti, siis jäädakse vaatama,» selgitas neiu ja lisas, et selline teguviis on ebaviisakas. Triin nõustus Monaga, et koolisüsteemis räägitakse sel teemal liiga vähe. 

Meeleavalduse vastased näevad pigem provokatsiooni

Tõnu teatas ajakirjanikule, et vihkab tumedanahalisi, sest peab neid lollideks ja neist on hiljem «vaid probleemid». «Me tulime vaatama, kui palju Eestis neegreid on - neid on liiga palju,» teatas Tõnu. «Eesti politsei peaks nad julmalt maha suruma, et ei tekiks sellist võimalust nagu see pronksiöö,» kommenteeris ta. 

Ingridi sõnul ei saa ta aru, mille eest võideldakse või mida meeleavaldusel üldse nõutakse. «Tahtsin oma silmaga näha, palju siis on toetajaid,» rääkis naine. «On teada, et see kannatunu (George Floyd - toim.) on röövel-pätt,» lisas Ingrid ja ei mõista, kuidas Ühendriikides aset leidnud intsident Eestisse puutub. «Ma ei saa aru kelle eest me võitleme. Tegelikult Eestis polegi mingit rassismi, eestlased on väga tagasihoidlikud ja viisakad, aga selline üritus on otsene provokatsioon,» rääkis naine ja selgitas, et tema silmis on ürituse näol tegu viha õhutamisega. 

Tagasi üles