Suurte metsatulekahjude võimalikkus Eestis muutub järjest tõenäolisemaks

Tänavune suurim metsatulekahju lõõmas mai viimasel nädalavahetusel Klooga rabas 120 hektaril. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Üleilmset kliimasoojenemist arvestades ja teadusuuringutele tuginedes on saanud selgeks, et peame Eestiski valmis olema mastaapseteks metsatulekahjudeks, sest kõik märgid näitavad nende puhkemise ohu kasvamist.

Tänavune kevad on olnud põuane ja tuuline ning esimesed suuremad metsapõlengud on juba aset leidnud, neist suurim lõõmas mai viimasel nädalavahetusel Klooga rabas 120 hektaril. Üldse on tänavu tuli valla pääsenud paarisajal metsahektaril.

Eesti Maaülikooli vanemteadur Marek Metslaid märkis, et kliimauuringud annavad tunnistust sellest, et kliimamuutused on nn metsahäiringute otsene põhjus, nende seas tulekahjudki, ent sinna saab liigitada ka tormid, putukakahjustused, seenhaigused jne.

Mets olgu elujõuline

„Kõrge temperatuur, vähe sademeid ja tugevad tuuled on metsapõlengute peamised tekke- ja levikupõhjused. Teadlaste uuringud näitavad selgelt, et parasvöötmes, kus asub Eesti, muutuvad tingimused järjest sarnasemaks kesk- ja Lõuna-Euroopa tingimustega,” kirjeldas Marek Metslaid olukorda. „Seega kõik tingimused selleks, et kui metsas on tuli valla pääsenud, saab see kiirelt levida. Viimase aja talved on olnud üsna lumevaesed, kevaditi on põhjavee tase väga madal, looduslikku vett maapinnas napilt ja nii oligi aja küsimus, mil kusagil kahjutuli levima pääseb.”

Metslaid on seda meelt, et eriti suvisel ajal ja ekstreemsetes ilmastikuoludes peame suurendama valmisolekut astuda vastu maastiku- ja metsapõlengutele. Tema soovitus on kliimamuutuste mõju leevendamiseks hoolitseda selle eest, et metsad oleksid elujõulised ja terved, ei oleks n-ö vastuvõtlikud tormidele, putukarünnetele ja muudele kliima soojenemisest tingitud loodusjõududele.