/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/06/10/13145097t1hadde.jpg)
Euroopa Liidus esitatud asüülitaotluste arv langes koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu aprillis viimase kümne aasta madalaimale tasemele, selgus Euroopa Liidu poolt avaldatud andmetest.
ELis esitatud asüülitaotluste arv kukkus kriisi tõttu järsult
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) andmeil esitati aprillis kokku 8730 asüülitaotlust, mis märkis veebruariga võrreldes taotluste arvu 86-protsendilist langust. Veebruaris esitas asüülitaotluse 61 421 inimest.
EL sulges märtsis välispiirid ja mitmed liikmesriigid peatasid ajutiselt asüülitaotluste vastuvõtmise. Reutersi teatel langes avalduste arv veebruariga võrreldes 44 protsenti juba märtsis, mil riigid alustasid koroonapiirangute kehtestamisega.
«On selge, et potentsiaalsete asüülitaotlejate ligipääs oli viimase mõne kuu jooksul tõsiselt piiratud, eriti alguses,» selgitas Reutersile EASO tegevdirektor Nina Gregori. «Asüüli vajavate inimeste olukord on kahtlemata olnud väga raske. Niigi vägivalla ja tagakiusamise eest põgenenute jaoks on Covid-19 kriis seisu raskendanud.»
Seni on 2020. aasta jooksul enim taotlusi esitanud Süüria kodanikud. Neile järgnevad afgaanid, venezuelalased ja kolumbialased, selgub statistikast.
Euroopasse jõudmine on asüülitaotlejate jaoks viimastel aastatel niigi keerulisemaks muutunud, kuna EL on mitmed rändeteed blokeerinud ja otsustanud Liibüale ja Türgile abi anda, et need riigid pidurdaksid migrantide katseid merd mööda ELi riikidesse jõuda.
Itaalia teatas aprillis, et ei luba heategevusorganisatsioonide poolt kasutatud migrandilaevadel silduda, kuna viiruse tõttu pole see turvaline. Malta ütles samuti, et ei saa enam garanteerida migrantide päästmist ega lubada migrantide maabumist viirusekriisi ajal.
Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE) õigusametnik Petra Baeyens selgitas Reutersile, et Covid-19 pandeemia ajal Euroopasse jõudnud ja siin asüülitaotlust mitte esitada saanud inimestele tähendab olukord suuremat riski. «Neil on piiratud ligipääs tervishoiuteenustele ja neid loetakse ebaseaduslikult riigis viibivateks inimesteks seni, kuni nad pole esitanud asüülitaotlust. Nende haavatavusega ei tegeleta ja neil on suurem tõenäosus langeda ärakasutamise ohvriks.»