Päevatoimetaja:
Meinhard Pulk
Saada vihje

Avaliku teenistuse seadus võib lähinädalatel jõuda valitsusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Berit-Helena Lamp
Copy
Avaliku teenistuse seaduse eelnõu.
Avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Foto: Peeter Langovits

Justiitsminister Kristen Michal avaldas tänases riigikogu infotunnis lootust, et avaliku teenistuse seadus võib juba lähinädalatel jõuda valitsusse.


«Ma loodan isiklikult, et lähinädalatel me jõuame sellisesse faasi, et me saame ta valitsusse saata ja ehk siis selle talve lõpus või kevade alguses võiks Riigikogu juba sellega asuda põhjalikku tööd tegema,» ütles minister.

Michal tõdes, et avaliku teenistuse seaduse eelnõuga on tänaseks juba ebatavaliselt palju tööd tehtud.

«Algas see eelnõu ju tegelikult sellest, et needsamad põhimõtted said koalitsioonifraktsioonides mitmel korral üle käidud ja heakskiidu ja selle järel on see eelnõu tegelikult tänaseks saanud ka eelnõu kuju. Vastav koalitsiooni töörühm mõlemalt poolt on selle üle vaadanud ja olulised põhimõtted on kirja pandud,» rääkis Michal.

Michal lisas, et eelnõu on käinud nüüd tegelikult mitteametlikul ja ka ametlikul kooskõlastusringil eri ministeeriumides. «Tänaseks on enamus ministeeriume andnud ka sellele kooskõlastuse ja ka palju märkusi.»

«Me kõik mõistame, et tegemist on väga mahuka reformiga,» ütles Michal ning lisas, et kõige olulisem küsimus, mis lahendust vajab on see, et kas kõik palgad peaksid olema avalikud.

«Minu isiklik veendumus on, et palgad peaksid olema avalikus sektoris võimalikult avalikud. Loomulikult tasub kaaluda seda võimalikku privaatsuse riivet, mis seal tuleb, et mis astmest, mis tasemest nad avalikud peavad olema, seda me ilmselt teiste ministeeriumidega ja valitsuskabinetis veel arutame,» sõnas Michal.

«Teine põhimõtteline küsimus on, et milline on ametnike ja töölepingu alusel töötavate inimeste osakaal. Eesmärk selles eristamises on ju tegelikult see, et need, kes ei teosta avalikku võimu, ei peaks ka selliste piirangutega olema, nagu avalikku võimu teostavad isikud,» ütles minister.

Michal rääkis, et lõpuks on paika pandud ka tasustatud puhkuse päevad, mis avaliku teenistuse seaduse järgi on 35 päeva.

«35 päeva on muidugi selgelt rohkem kui töölepinguseaduse 28, aga tegelikult see pikem puhkus kompenseerib ikkagi teatavaid piiranguid – streigikeeldu, mis jääb avalikuks teenistuses ja mõningaid tegevuspiiranguid,» ütles Michal.

Tagasi üles