Juhtkiri: aeg on vastutada, mitte enam vabandada

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Avalikkuse surve sundis peaministrit kahtlasest annetusest loobuma
• Peaminister Jüri Ratas pidi eelnevalt nii suurest annetusest teadma
• Lõputud vabandused enam ei loe, aeg on hakata vastutama

Ajal, mil Jüri ­Ratas Keskerakonnas Edgar ­Savisaare troonilt lükkas, oli Eesti poliitikas lootuse hetk. Pikalt oodatu ­kasutasid kohe ära Isamaa ja sotsid, enne kui Reformierakond ise jõudnuks parketikõlblikuks muutunud erakonna kosida. See oli lootuse hetk, kuid tänased teod näitavad, et kõik jäi endiseks.

Sahkerdamine ja vassimine ei ole kadunud, küll aga rüütatud uude kuube, mis peaks avalikkust eksitama ning jätma mulje toimunud muutustest. Ühiskonna valvsuse uinutamine ei läinud sellel korral aga loodetult läbi ning 50 000 euro päritolu uuris ajakirjandus välja. Mitte vabatahtlik tegutsemine, vaid avalikkuses tekkinud surve sundis peaministrit ja Keskerakonna esimeest lõpuks küüned rahast lahti laskma. Tagastamine välistas võimaluse, et raha tulnuks maksta riigituludesse.

Liiga palju on vassimist, pooltõdesid ning suisa valetamist. Alles see oli, kui pandeemiast tulenevate mõjude leevendamiseks eraldatud rägaga kaunistati erakonna lehe esikaas. Enese selline ehtimine võõraste sulgedega on äärmiselt ebamoraalne ning väide, et erakonna esimees sellest ei teadnud, pole usutav.

juhtmõte

Härra peaminister, kas maksumaksja eraldatud rahast on erakonnale tõesti nii vähe, et suurannetuse kohta pikalt vassida?

On mõistetav, et erakonda üle võttes tuli tegeleda eri leeride ning erinevate maailmavaadete lepitamisega. Kätte võidetud koht tahtis kindlustamist ning samuti nõudis pingutust erakonna ühtsena hoidmine. Ometigi ei ole Jüri Ratasel võimalik ennast varasemast taandada. Aastaid tegevust erakonna juhatuses ja positsioon Tallinna linnapeana andis piisavalt infot tolleaegsetest tegemistest ning kardetavasti pakkus ka võimalusi kommete omandamiseks. Lootus muutusest Keskerakonnas on kadumas.

Üks tükk lootust pudenes 18. mail, kui Keskerakond koos oma liitlaste Isamaa ja EKREga tuli välja nõudmisega kaotada erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Vaid päev enne seda ettepanekut oli komisjon esitanud küsimuse 50 000-eurose annetuse päritolu kohta. Juhus? Vaevalt küll.

Keskerakond on saanud 2020. aastaks riigieelarvest ligi 1,4 miljonit eurot. Lisaks on valitsuses oleval erakonnal võimalik paigutada hulk oma liikmeid riigipalgalistele ametikohtadele. Härra peaminister, kas maksumaksja eraldatud rahast on erakonnale tõesti nii vähe, et suurannetuse kohta pikalt vassida? Samuti ei suple erakonnad rahas ning enamasti tuleb selliseid annetusi küsida, mistõttu pole võimalik, et esimees ei teadnud nii suurest annetusest.

Segadus erakonna rahastamises ei ole kahjuks üksikjuhtum. Mäletatavasti küsis Keskerakond 2010. aastal valimisteks raha Venemaalt. Musta raha kasutamine tuli toona välja, kuna kapo sai Venemaa eriteenistusi jälgides juhtumile jälile.

Kui juhtum meelde ei tule, siis võite küsida oma valitsuse justiitsministrilt Raivo Aegilt, kes oli toonane kapo juht. Huvitav, kes oli toona keskerakonna juhatuses? Olete te ikka kindel, et teie peasekretär, kes on Eesti NATOsse kuulumist vastustanud, mõistab, et Peipsi tagant tulev raha ei tohi kassasse jõuda?

Soomes astus tagasi 50 000-eurosel koolitusel käinud minister. Jüri Ratase 50 000-eurone koolitus lõppes samuti. Seni, kuni me ühiskonnana aktsepteerime Keskerakonna esimehe sellist käitumist, ei muutu midagi.

PS: Vabandamine ei aita enam.