Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307
Saada vihje

Majanduse lühiuudised

Copy
Elektriliinid
Elektriliinid Foto: Mailiis Ollino

Kaablirike toob tänaseks röögatu elektrihinna

Elektri tänane börsihind kerkib tipptundidel 255 euroni megavatt-tunni eest. Jaanuarist maini on tarbijad saanud kasutada viimaste aastate odavaimat elektrit, kui kuu keskmine börsihind on 24–31 euro vahel megavatt-tunni eest. Leedu ja Rootsi vaheline elektrikaabel NordBalt on alates pühapäeva hommikust olnud rikke tõttu rivist väljas, 700-megavatist võimsust ei saa kasutada vähemalt neljapäeva keskööni. Samal ajal ei saa plaanitud hoolduse tõttu alates üleeilsest kuni reede õhtuni kasutada Soome ja Eesti vahelist Estlinki kaablit, mistõttu on kättesaadav vaid kolmandik maksimaalsest võimsusest ehk 358 megavatti. Täna vahemikus kella 8.00 kuni 16.00 on elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas 200 kuni 255 eurot megavatt-tunni eest. Öösel kella 01.00 ja 08.00 vahel ning pärast tööpäeva lõppu kõigub elektri hind 23–50 euro vahel. PM

Varem on Ventspilsi ja Mõntu vahet sõitnud parvlaev Scania.
Varem on Ventspilsi ja Mõntu vahet sõitnud parvlaev Scania. Foto: erakogu

Saaremaa hakkab turundama olematut laevaliini

Saaremaa vallavalitsuse hankekonkursile Saaremaa-Läti vahelise kavandatava laevaliini turundamiseks laekus üks pakkumine. Mõntu-Ventspilsi liinil sõitis reisilaev aastatel 2005–2008, hiljem pole laevaliini taaskäivitamine õnnestunud. Mõntu sadam sai 2017. aastal laevaliini taasavamiseks vajalike ümberehituste tegemiseks valitsuselt erandkorras 400 000 eurot toetust, kuid 2019. aastal vedaja leidmiseks korraldatud hankekonkurss kukkus huvi puudumise tõttu läbi. Vallavalitsus loodab pärast rahvusvahelise turismi- ja transpordisektori taasavanemist leida võimalused avada ka Läti liin. PM

500 miljardi

dollari jagu riigiabi andsid valitsused kliimakriisist hoolimata läinud aastal fossiilsetele kütustele.

Kriisis hakkasid tarbijad mõtlema säästmisele

RAIT Faktum & Ariko küsitlus näitas, et inimesed mõtlevad kriisi ajal rohkem säästmisele, kuid loodavad naasta tavapäraste tarbimisharjumuste juurde juba lähikuudel. Samas tunneb iga teine vastanu hirmu töö kaotamise ees. Karantiini tipp­ajal väitis iga kümnes, et on lõpetanud ostmise füüsilisest poest, 25 protsenti vastas, et päris poodide tähtsus on nende jaoks vähenenud. Suurenenud veebist ostmine, kodus kokkamine, virtuaalsed kohtumised ja üritused ning kaugtöö on tarbijate suhtumist muutnud, kuid soov füüsilise kontakti järele ning vajadus käia poodides ja tarbida teenuseid jäävad endiselt normaalse elu osaks. BNS/PM

Prantsusmaal Nantes’i lennuväljalt tõusis esmaspäeval pärast piirangute leevendamist õhku esimene lennuk.
Prantsusmaal Nantes’i lennuväljalt tõusis esmaspäeval pärast piirangute leevendamist õhku esimene lennuk. Foto: Loic Venance/AFP/Scanpix

Prantsusmaa arendab süsinikneutraalset lennukit

Esmaspäevast leevendati Prantsusmaal reisimisele kehtestatud piiranguid ning paljudest seni suletud lennujaamadest võisid lennukid taas õhku tõusta. Raskused lennundussektoris aga jätkuvad ja riik on otsustanud valdkonda toetada suure rahasüstiga. Valitsus pakub pandeemia tõttu raskustesse sattunud lennundussektorile 15 miljardit eurot abi, pakett sisaldab ka 1,5 miljardi euro suunamist süsinikneutraalsete lennukite arendamisse. Prantsusmaa kuulutab lennunduse päästmiseks välja eriolukorra, et see saaks muutuda konkurentsivõimelisemaks, kinnitas eile riigi rahandusminister Bruno Le Maire. PM

Tõusja ja langeja

126,67% tõusis elektri börsihind, 98,51 euroni

38% oli TS Laevadel vähem reisijaid kui mullu mais

Parvlaevaliiklus taastub vähehaaval

Saaremaa ja Hiiumaa laevaliinide reisijatevedu saavutas mai lõpuks 77 protsenti eelmise aasta tasemest, sõidukite hulk taastus 98 protsendini. Mais vedas TS Laevad kahel liinil kokku 123 972 reisijat ja viis üle 69 926 sõidukit, mida on vastavalt 38 ja 24 protsenti vähem kui mullu samas kuus. BNS

Pensionisammast arutab riigikohtu üldkogu

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis riigikohtu üldkogule arutamiseks presidendi taotluse tunnistada pensionireform põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikogus vastu võetud seaduse kohta oli kolleegiumil kokku viis põhimõttelist küsimust. Riigikohus teeb otsuse sügisel. PM

Tagasi üles