/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/24/13070129t1h811d.jpg)
Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra. Statistikaameti täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 909 552 eestlast.
Graafikud ⟩ Eestlaste iive on võtnud kasvusuuna
Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur ütles pressiteate teel, et eestlaste loomulik iive on püsinud tasakaalu lähedal viimased kaksteist aastat.
«Aastatel 2008–2012 oli eestlaste loomulik iive positiivne, püsis seejärel viiel järjestikusel aastal negatiivne ja on nüüd kahel viimasel aastal pööranud jälle positiivseks. Kokku on viimase tosina aasta jooksul sündinud 3600 eestlast rohkem kui surnud,» lausus Tammur.
/nginx/o/2020/06/09/13143475t1ha252.png)
Lisaks positiivsele iibele on eestlaste arvu kasvu toetanud ka tagasiränne: kolm viimast aastat on eestlaste välisrände saldo olnud positiivne. Pärast iseseisvuse taastamist algas Eesti jaoks negatiivse välisrändega periood, mil alguses lahkus suur osa siin elanud vene päritolu inimestest ja seejärel kasvas ka eestlaste välisränne. Pärast Euroopa Liiduga liitumist avanesid piirid ja lahkujate arv suurenes veelgi.
«Viimased viis aastat on olnud positiivne kogu Eesti välisränne ja viimased kolm aastat ka eestlaste välisränne. Ühte peamist motivaatorit inimeste tagasi pöördumiseks kodumaale on keeruline välja tuua, ent riigi üldine majanduslik stabiilsus tõi inimesi tagasi näiteks ka eelmise majanduskriisi eel,» lisas Tammur.
/nginx/o/2020/06/09/13143476t1h8ea8.png)