/nginx/o/2020/04/22/13066016t1h7477.jpg)
Perearst Karmen Jolleri sõnul on perearstid vähemalt kümme aastat rääkinud, et tervisetõendite süsteem tuleb korda teha ning vähesed teavad, et arstidel peaaegu polegi võimalik peatada relva- või juhiloa tervisetõendi kehtivust, kui inimesel ilmneb raske tervisehäire.
«Vähemalt kümme aastat on perearstid rääkinud sellest, et tervisetõendite süsteem tuleb korda teha,» kirjutas Karmen Joller. Ta kirjeldas, et liigagi sageli mõtleb keegi kabinetivaikuses välja, mida ja kuidas peab arst tõendama, seejuures tõendi küsija isegi ei mõtle, kas soovitud sisuga tõend oma eesmärki täidab.
«Eesti kõige rumalama tervisetõendi tiitli annan Kaitseliidu tervisetõendile. Näiteks soovib Kaitseliit perearstilt teada, kas inimesel on kummalgi pool kaks terviklikku jäset. Lisaks eeldab Kaitseliit, et sinna astuv inimene peaaegu kuuleb ja pisut ehk isegi näeb,» selgitas Joller.
Temas tekib Kaitseliidu tervisetõendit täites alati kaks küsimust. «Esiteks: kas tõesti on vaja õppida aastaid ülikoolis selleks, et oma pitsati ja allkirjaga kinnitada midagi, mida ka kolmeaastane laps oskaks kirjeldada?» küsib perearst. «Ja teiseks: nägemis- ja kuulmispuue pole just suuremaks takistuseks (!), kuid miks diskrimineerib Kaitseliit liikumispuudega inimesi – ja näiteks ühe sõrme kaotanud inimene on tõendi tingimuste kohaselt Kaitseliidu jaoks sobimatu,» tõi ta teisena välja.
Joller meenutab, et joobes autojuhtide tegevuse tulemusena hukkub Eestis palju rohkem inimesi kui joobes relvakasutajate käe läbi. «Meid kõiki vapustanud õnnetuses mängis rolli mitu tegurit: kurjategija juhtis autot ja kasutas relva, olles nii alkoholi- kui ka narkojoobes,» selgitas ta.
«Paljud ei aimagi, et arstidel praktiliselt puudub võimalus peatada relvaloa/autojuhiloa tervisetõendi kehtivust raske tervisehäire ilmnemisel,» märkis Joller. Ta lisas, et sellele on perearstid korduvalt tähelepanu juhtinud.
Veel märgib Joller, et joobes juhtimise ja/või relvakasutamise taga ei pruugi tingimata olla diagnoos. «Enamasti on see «pelgalt» räige hoolimatus. Kahjuks ei suuda hoolimatust ravida, paraku isegi mitte diagnoosida ainumaski arst,» selgitab Joller.
Perearsti sõnul on käes aeg, et tõendite süsteem saaks lõpuks Eesti digiühiskonna vääriliseks ning hakkaks täitsa oma tegelikku eesmärki – pakkuma turvatunnet nii palju kui arstiteadus seda tänapäeval võimaldab, tervemõistuslikult.
Joller kutsub PPAd üles arutama probleemkohti isekeskis, mitte läbi meedia. «Tõden kahjuks juba mitmendat korda, et PPA eelistab perearstidega suhelda pigem läbi meedia,» lausus Joller.
Tema sõnul tõestas politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher esmaspäevasel pressikonverentsil, et tal puudub arusaam sellest, mida arstid saavad tõendada ja mida mitte. «Kuna perearstide ja PPA vahel on dialoog praktiliselt puudunud, siis ei saa teadmatust muidugi ka ette heita,» selgitas Joller.
«Veel kord minu sügav-sügav kaastunne kõikide hukkunute lähedastele! Soovin südamest jõudsat paranemist kahele väikesele lapsele ja nende vanaisale!» soovib perearst Karmen Joller.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)