/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/02/05/11768245t1hd815.jpg)
Euroopa Liidu pakutava majanduse taaskäivitamise kava tingimused on soodsad ja annavad Eestile võimaluse viia meie heaolu uuele tasemele, leiab riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu.
Kersti Sarapuu: taaskäivitamise kavas on tähtis koht avaliku sektori investeeringutel
«Keskerakonna fraktsioon toetab taaskäivitamise kavaga edasi minemist,» lausub Kersti Sarapuu. «Lisarahastus annab nii Eestile kui Euroopale tervikuna parimad võimalused kriisist edukalt välja tulla,» ütles Sarapuu. Tema sõnul on väga tähtis aidata liikmesriikidel ja ettevõtetel lahendada koroonaviiruse kriisist tulenevad kiireloomulised probleemid ning tagada samal ajal püsiv majanduskasv.
Euroopa Komisjoni kaheosaline kava näeb ette, et aastatel 2021–2024 finantsturgudelt kogutavad 750 miljardit eurot ning Euroopa Liidu pikaajalise 2021.–2027. aasta eelarve sihipärased suurendamised annavad ühenduse eelarveks kokku 1,85 triljonit eurot. Kava kohaselt antakse 750 miljardi euro suurusest laenust 500 miljardit riikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Eestile eraldatav osa suureneks 3,3 miljardi euro võrra. Tagasimaksed toimuksid aastatel 2028-2058.
«Taaskäivitamise kavas on tähtis koht avaliku sektori investeeringutel ning seetõttu kasutatakse rohkem kui 80 protsenti vahenditest valdkondadesse, kus kriisi mõju on kõige tugevam ja vajadus vastupidavust suurendada kõige pakilisem,» märgib Kersti Sarapuu. «Euroopa Komisjoni poolt välja käidud prioriteetsed valdkonnad nagu investeeringud rohelisse, digitaalsesse ja vastupidavasse Euroopasse on olulised ka Eesti arengu seisukohalt. See aitab viia meie heaolu uuele tasemele,» leiab ta.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ütleb, et komisjon kujundab oma seisukoha järgmisel nädalal. «Lisarahastuse toel on võimalik teostada majanduse konkurentsivõimeks vajalikke investeeringuid: arendada kiiret internetti ning panustada keskkonnasõbralikesse energiaallikatesse nagu näiteks avamere tuuleparkidesse ja vesinikkütuse kasutuselevõttu,» selgitas ta.
«Eesti huvides on Euroopa Liidu tugev majanduskeskkond ja liikmesriikide stabiilsus,» märkis Anneli Ott.