Tallink sõlmis laenulepingu KredExiga

Tallinki laevadel pole lähiajal lootust Tallinnast Stockholmi sõita, küll aga loodab ettevõte seada sisse liini Gotlandile. Foto: Tallink

Tallink Grupp andis eile Tallinna ja Helsingi börsile teada, et on allkirjastanud ­käibekapitali laenulepingu sihtasutusega Kred­Ex. Laenulimiidi ulatus on 100 miljonit eurot ning laen on lubatud kasutusele võtta kümne kuni 40 miljoni euro suuruste osade kaupa.

Kolmeaastase tähtajaga laenu intressimäär on 12 kuu euribor pluss kaks protsenti. Laenu tagatiseks on hüpoteegid viiele ettevõttele kuuluvale laevale olemasolevate kreeditoride taga olevale järjekohtadele. Laenuleping jõustub pärast tagatislepingute sõlmimist.

Laen ja puhkus

Lisaks KredExiga sõlmitud laenulepingule jõustusid 29. mail ka Tallinki ja kontserni partnerpankade vahel sõlmitud maksepuhkuse kokkulepped varasemate laenude põhiosamaksetest 61 miljoni euro ulatuses aastaks 2020. Laenude maksetähtajad ja intressi­määrad ei muutu. Kokkuleppe eesmärk oli suurendada kontserni likviidsust ja tagada ettevõttele piisava käibekapitali olemasolu.

Lisaks KredExiga sõlmitud laenulepingule jõustusid 29. mail ka Tallinki ja kontserni partnerpankade vahel sõlmitud maksepuhkuse kokkulepped.

«Laenulepingu sõlmimine KredExiga ning maksepuhkuse kokkulepped ettevõtte kreeditoridega loovad Tallink Grupile head eeldused koroonaviirusest tingitud majanduskriisis tegevuse jätkamiseks ning meie põhitegevuse taastamiseks sel aastal,» kommenteeris pressiteates Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene. «Lisaks tänastele (eilsetele – toim) kokkulepetele tegeleb Tallink endiselt ka täiendavate võimaluste otsimisega, millest tänaseks (eilseks – toim) on realiseerunud arvelduskrediidi limiidi suurendamine Danske pangaga.»

Tallinkile laenu andes ei aita riik mitte ainult üht konkreetset ettevõtet, vaid Eesti majandust laiemalt.

KredExi juht Lehar Kütt

KredExi juhatuse esimehe Lehar Küti sõnul on kriisi seljatamise võti konstruktiivses koostöös riigi, finantseerijate ja ettevõtjate vahel. «Kahtlemata on riigi poolt läbi KredExi Tallink Grupile antud laenu puhul tegemist suure summaga, aga see on meie kõigi huvides, et Eesti ettevõtted kriisi võimalikult valutult üle elaksid ja sellest elujõulisena väljuksid,» ütles ta. «See aitab säilitada töökohti ja riigile maksu­tulu laekumist. Tallinkile laenu andes ei aita riik mitte ainult üht konkreetset ettevõtet, vaid Eesti majandust laiemalt, kuna Tallink on oluline partner väga paljudele Eesti ettevõtetele.»

Suund Gotlandile?

Tallink oli ühe Eesti ­suurema ettevõttena üks esimesi, kes sai koroonakriisis valusalt pihta. Praeguseks on ette­võtte käibest alles jäänud vaid kümnendik, pihta on saanud 8000 töötajat ja 6500 tarnijat. Ettevõte on meretöötajate koondamist alustanud Eestis, Lätis ja Rootsis, kus käimasolevad kollektiivse koondamise protsessid puudutavad kokku kuni 800 töötajat.

Ettevõte on avanud ajutise Riia-Helsingi liini ning on ka küsinud Eesti valitsuse nõusolekut, et alustada juulist regulaarreise Rootsi koosseisu kuuluvale Gotlandi saarele.

Tallinki juht Paavo Nõgene kirjutas valitsusele, et saab aru, et praegu pole võimalik tavapärasel viisil Stockholmi sõita, kuna kõik inimesed, kes Rootsi pealinnast tulevad, peavad veetma kaks nädalat kohustuslikus karantiinis. Küll aga palus ta valitsust vaadata eraldi Läänemere suurimat, Gotlandi saart, kus olukord on märksa parem.