Inimõiguste eest seisvad ühendused nõuavad Euroopa Liidu riikide valitsustelt rohkem teavet selle kohta, kuidas koroonaviiruse leviku jälgimiseks mõeldud telefonirakendused koguvad ja kasutavad kodanike andmeid.
Inimõiguslased nõuavad koroonaäppidega seoses läbipaistvust (1)
Üheksa Euroopa kodanikevabaduste liidu liiget alustasid koordineeritud kampaaniat, käigus esitatakse võimudele teabenõudeid, et tagada Euroopa andmekaitseseaduste täitmine koroonarakenduste kasutamise ajal, kirjutab Euractiv.
Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Leedu, Poola, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi organisatsioonid soovivad tagada, et valitsused ei koguks ettenähtust rohkem isiklikke andmeid. Samuti soovitakse, et liikmesriigid ennetaksid andmelekkeid ning privaatsusreeglite rikkumisi.
«Kuigi elude päästmine on kahtlemata tervitatav, võib massijälgimise tee olla ebavajalik ja kahtlemata ohtlik,» teatas avalduses kodanikevabaduste liidu esindaja Orsolya Reich. «Inimõigusorganisatsioonid peavad tagama, et Euroopa valitsused võtavad vastutuse suhtumaks tõsiselt mõjuanalüüside tegemisse ja tagaksid selle, et ükski Euroopa valitsus ei kasutaks pandeemiat digitaalsete jälgimistehnoloogiate laiema kasutuselevõtu ettekäändena.»
Selleks, et tagada vastuste saamine teabenõuetele, ähvardasid ühendused, et andmeid mitte esitavate või reegleid rikkuvate riikide vastu ollakse valmis minema kohtusse. Samal ajal mõistab ühendus enda sõnul seda, et teabenõuetele vastamine nõuab ressurssi, mida riikidel praegu olla ei pruugi.
Euroopa Komisjon on seisukohal, et koroonarakenduste toimimiseks on vaja võimalikult paljude ELi liikmesriikide kodanike osalemist. Samal ajal on komisjon rõhutanud, et erinevate riikide tehnoloogiate koostalitlusvõime on pandeemia järel piiride avamiseks ülimalt oluline.
Loodetakse, et rakenduste abil oleks võimalik liikumisvabadus kiiremini taastada, eriti oluliseks peetakse seda, et süsteemid toimiksid naaberriikide vahel.