Nõrgas keskkonnas meistriks ei sirguta

Tartu Tammeka kaasab noori inspireerima ka esindusmeeskonna mängijad. Pildil kõrgliigas mängivad Tauno Tekko ja Karl Johan Pechter. foto: Tartu Tammeka Facebooki Leht Foto: Tartu Tammeka Facebooki leht

Selleks et Eesti jalgpall ei peaks enam kunagi kogema piinlikke 0:8 kaotusi, tuleb vutinoortele edaspidi anda paremat haridust. Kui oma külas piisavalt treeningtaset ei ole, peab pilgu heitma suuremate poole. Kui ebasoodsasse keskkonda liiga kauaks jääda, võib rong juba läinud olla.

Möödunud aastal andis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak avalikkusele selge sõnumi, et vutiliit pole rahul klubides tehtava noortetööga. Pohlaku sõnul on nad kitsaskoha parandamiseks rakendanud ja rakendamas forsseerivaid meetmeid. Ühe sammuna plaanib jalgpalliliit oma kulu ja kirjadega palgata kõrgliigaklubidele noortetöö juhid, kes peavad aitama tõsta kasvandikega tehtava töö kvaliteeti. Algselt pidid kõik kõrgliigaklubid endale noortetöö koordineerijad saama juba tulevast aastast, kuid koroonaviiruse tõttu on see projekt aasta võrra edasi lükatud. Pohlak hindab, et plaanitud meede võiks käiku minna 2022. aastal ja laieneda esiliigaklubidele aasta hiljem.

On selge, et järjest paremat kvaliteeti püüdes ei saa ära unustada ka jalgpalli vastutust liikumisharrastuse edendajana. Jalgpalliga tegeleb peaaegu 16 000 poissi ja üle 2000 tüdruku. Seega on ilmne, et niisuguse harrastajate arvu juures ei piirdu ala ühiskondlik roll ainult tippsportlaste kasvatamisega.