Kui võrrelda kahe kandidaadi prioriteete, siis tundub, et Sõõrumaa fookus on suunatud püramiidi jalamist keskele, samas kui Tõniste keskendub teemadele keskpaigast kuni tipuni. Olgu fookus kus tahes, kumbki ei saa mööda vaadata dopingust, mis on oma sünge ja sõna otseses mõttes verise varju heitnud meie spordipüramiidi tipule. Spordi aluspõhimõte on aus mäng ja kui seda ei ole, siis paistab püramiidi räpane tipp seda kaugemale, mida kõrgem see on.
Jättes kõrvale keelatud ained, mille suhtes peab valitsema nulltolerants, ei või siiski mööda vaadata asjaolust, et spordipüramiidi ei saa ehitada ressurssideta, nagu ei saa ka sportlane ilma ressurssideta jõuda püramiidi tippu.
Tõniste on oma tegevuskavas märkinud, et Eestis elab vaesuses peaaegu veerand elanikkonnast, mistõttu kõigil ei ole kaugeltki võrdsed võimalused oma andeid spordis täiel määral realiseerida. Noorte saavutusspordi tugisüsteemi arendamine on tema tegevuskavas mainitud esimesena.
Tõniste tunnistab ka, et EOK presidendiks oleks tal tunduvalt kergem kandideerida mõne teise endise tippsportlase kui ärimees Sõõrumaa vastu, kes on lahkelt jaganud lubadusi spordivaldkonda rohkem raha tuua. Vaieldamatult on kahel kandidaadil erinevad tugevad ja nõrgad küljed ning prioriteetide erinevus programmides. Nii et on, mille põhjal valida.