Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kosmosesse saadetakse Eesti koolitüdruku Milena nimeline satelliit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kohtla-Järve tüdruk Milena Kaznatšejeva saab mõne aasta pärast uhkeldada, et kosmoses on temanimeline satelliit.

Just Milena võitis Euroopa Komisjoni projekti raames kõigis Euroopa liikmesriikides korraldatud joonistusvõistluse, mille võitjate nimesid hakkavad kandma Galileo programmi raames kosmosesse saadetavad satelliidid.

Eesti joonistusvõistlusele esitati kokku üle 700 töö. Žürii üks liige, Tartu Ülikooli dotsent Mart Noorma ütles, et otsuse tegemine polnud sellest hoolimata väga raske. «See on pilt, mille me oma seinale koju riputaksime, pilt, mis paneb vaataja mõtlema.»

«Tegu on futuristliku lahendusega, kus pilti vaadates tekib küsimus: mis see on? Mina tehnilise inimesena arvasin, et see kujutab suure kiirusega läbi kosmose lendamist. Kes arvas, et see on kosmiline plahvatus, kes seda, et on ilus sädelev või kiirgav täht,» kirjeldas ta.

Noorma sõnul tuli kosmoseteemalisest joonistusvõistlusest ilmekalt välja, mida lapsed mõtlevad, kui öelda sõna «kosmos». «Üle poole piltidest kujutasid tulnukaid, rohelisi sarvedega mehikesi. Teine väga suur motiiv oli Saturn oma rõngaga. Mõnedel piltidel oli püütud kajastada Galileo tehnilist poolt – kuidas see asi kosmoses töötab, selliseid oli ka finalistide seas,» rääkis ta.

Mart Noorma naljatas, et Milena võit oli justkui tähtede poolt ette määratud: «Kui Milena sündis sajandivahetusel ja sai oma nime millenniumist, siis see on parasjagu grandioosne nimi, mis sobib hästi Eestit esindama selles nimede peres. Kuna ta on ise öelnud, et tal on suur huvi reaalteaduste vastu, siis ma väga loodan, et ma näen teda umbes 8-9 aasta pärast Tartu Ülikooli füüsikaüliõpilaste nimekirjas.»

Monotüüpia tehnikas pildi teinud Milena ütles, et osales konkursil seepärast, et talle meeldivad väga nii kosmos kui sel teemal joonistamine. «Joonistan väga palju eri teemadel. Pole oluline, millest, peamine, et oleks huvitav joonistada,» rääkis ta.

Konkursile esitatud pildiga jäi ta ka ise väga rahule. «Tuli väga ilus välja. Mõtlesin tükk aega, mida joonistada. Lõpuks leidsin internetist ühe pildi, kus oli kujutatud planeeti. Joonistasin seda, aga tundus vähe olevat. Nii joonistasin kõrvale veel ühe. Ja ma ei teagi, mis planeet see on, lihtsalt joonistasin, mis meeldis,» kirjeldas ta.

Milena sõnul on tal kodus palju raamatuid kosmosest, ta loeb palju ja huvitub sellest teemast. See, et temanimeline satelliit nüüd kosmosesse lendab, on tema arvates väga tore: «Saan selle läbi kuulsust.»

Noorma sõnul oli konkursi eesmärk teadvustada, kui oluline on Euroopa Liidul investeerida kõrgtehnoloogilistesse projektidesse, sest just see tugevdab meie konkurentsivõimet.

Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemi Galileo programmi raames saadetakse kosmosesse kokku 30 satelliiti, millest kaks esimest – Belgia nimega This ja Bulgaaria Natalja lennutati juba mullu 21. oktoobril ja edasi läheb igal aastal üles umbes neli satelliiti. «Nad lähevad tähestiku järjekorras aastani 2019, Milena ilmselt keskel, nii et arvatavasti nelja aasta pärast ehk aastal 2016 või 2017, mil Milena läheb just gümnaasiumi,» arvas Noorma. Lisaks Euroopa iga riigi joonistusvõistluse võitja nimelisele põhisatelliidile (mida on kokku 27) on varuks ka kolm tagavarasatelliiti.
 

Tagasi üles