«See on oluline esimene samm, et viia toiduainete analüüs kõrgemale tasemele ning tuua ka siia uusi molekulaarseid tehnoloogiaid, mis meditsiinis juba kasutuses on,» selgitas uuringu tähtsust selle algataja ja tegija, TÜ bioinformaatika teadur, doktorant Kairi Raime.
Kui näiteks bioloogia ja varaste inimeste uurimises on aina tähtsamaks kujunenud vana DNA ja keskkonna-DNA – tihti aastatuhandeid säilinud ja pisijuppideks lagunenud pärilikkusaine, mida bioinformaatika meetodite abil siiski uurida ja taasluua saab –, siis sisuliselt tõidki teadlased oma küpsiseeksperimendiga sama põhimõtte üle toiduohutuse uuringutesse.
Nimelt on DNA kiiresti lagunev ühend ja veel kümmekond aastat tagasi õpetati ülikoolideski, et see on üks esimestest asjadest, mis organismi surres lagunema hakkab.