Aro Velmet: miks pole USA rassiline ebavõrdsus kadunud?

Laulja ja näitleja Paul Robeson 1930ndail avaldamas meelt kinode valgete ja mustade omaks eraldamise vastu. Foto: Mary Evans/Marx Memorial Library/Scanpix

Praegu USA käivad protestid tuletavad valusalt meelde, et rassiline diskrimineerimine ei ole seotud pelgalt Ameerika lõunaosariikide ja poole sajandi taguse minevikuga.

1964. aastal saadeti küll otseselt rassilist apartheidi jõustanud Jim Crow’ seadused ajaloo prügikasti, ent statistika näitab, et mitmes mõttes on USA ühiskonna sama segregeerunud kui 1960ndail – mõnes kategoorias isegi hullem.

Keskmisel valgel perekonnal on umbes kümme korda rohkem vara kui mustal. Munitsipaalkoolid on muutunud viimase kolmekümne aasta jooksul aina segregeeritumaks. Kui kaks kolmandikku valgetest elab eramajades, siis enamik musti on üürnikud. Ka siin on lõhe rassiliste gruppide vahel poole sajandi jooksul suuremaks kärisenud.