Jaanus Kriiski kolumn. Piirkondlikud spordiliidud – kasutamata potentsiaal!

Eestimaa Suvemängud ühendavad kogu Eesti ja ka erinevad põlvkonnad ning seda suuresti tänu piirkondlike spordiliitude pikaajalisele pingutusele. Foto: Laila Kaasik/Tartu Postimees

2019. aastal võitis Eesti olümpiaaladel viis täiskasvanute tiitlivõistluste medalit. Neli neist said alguse suurtest keskustest kaugemalt: Heiki Nabi on pärit Hiiumaalt, Epp Mäe Lääne-Virumaalt, Maicel Uibo Põlvast ja Magnus Kirt Tõrvast. Kui vaadata kogu taasiseseisvunud Eesti medalisaaki, on pilt sama. Võib öelda, et igast viiest olümpiaala tiitlivõistluste medalist nelja puhul tuleb alguse juuri otsida n-ö piirkondadest.

Kui aga praegu piirkondlikes spordiliitudes ringi käia, nende inimestega rahulikult ühe laua taga juttu puhuda ja juhatuste koosviibimistest osa võtta, siis tulevikupilt nii rõõmus ja optimistlik ega senise kena ajaloo jätkusuutlikkust sisendav ei ole.

Ehkki praegu on olukord veel päris hea ja kontrolli all, suure südamega spordiinimesi jagub kõikjale ning teotahe on suur, leidub märke, mis viitavad ohtlikele tulevikuväljavaadetele, kui me kohe ei asu olukorda muutma ja kogu Eesti spordi jätkusuutliku arengu tagamiseks kõiki tasandeid targalt kaasama.