Digikultuur. Mis saab eesti keelest digiajastul?

Kui eesti keele tehnoloogilist tuge arendades õnnestuks suurte keeltega sammu pidada, siis väheneks paljudel elualadel inglise keelele ülemineku surve. Foto: Thomas Hecker/Panthermedia/Thomas Hecker

Digitehnoloogia kasutuselevõtt on toonud kaasa kirjalike tekstide hulga plahvatusliku kasvu, samuti on olulisel määral suurenenud eri taustaga kirjutajate hulk. Digitehnoloogia ja sotsiaalmeedia mõjul on kasvanud inglise keele roll, interneti kaudu tungib inglise keel kõikjale. Näeme ka inglise keele survet eestikeelsetes ülikoolides ja teaduses. Mis saab eesti keelest?

Kui sada aastat tagasi oli keele säilimise tingimuseks kirjakeele tekkimine, siis nüüd on selleks saamas keele arvutitoe, s.t keeletehnoloogia olemasolu. Tehnoloogiline progress toob endaga kaasa keelelise diskrimineerimise – keeled, millel puudub vastav tehnoloogiline tugi, pole samaväärselt kasutatavad infotehnoloogilises keskkonnas.

Paratamatult tingib see keele järkjärgulise asendumise ühiskonnaelu eri valdkondades mingi teise, tugevama keelega. Sellist ohtu väiksematele keeltele ennustas 1992. aastal Euroopa Komisjoni raport «Euroopa keeletaristu poole»: mõju, mida uute infotehnoloogiate, eriti arvutitehnoloogia rakendamine avaldab emakeele kasutamisele nn paberkultuurilt arvutiajastule siirduvas ühiskonnas, osutub palju suuremaks kui mis tahes varasem muutus, k.a trükikunsti kasutuselevõtt. Eesti keelgi kuuluks ohustatud keelte hulka, kui keeletehnoloogilist uurimis- ja arendustööd Eestis ei tehtaks ning selle tulemused igapäevaellu ei jõuaks.

Kas eesti keele töötlus on raske?